Avatud ülikoolist – igaüks vaatab oma mätta otsast

Foto: Margus Ansu / Postimees

Kas avatud ülikool kaob ära või ei? Vastus sõltub sellest, kas vaadata haridus- ja teadusministeeriumi, ülikooli või õppija seisukohalt. Kõik osalised on oma argumendid avalikku arutellu paisanud, kuid mustvalget tõde ei paista, sest igaüks rõhutab seda, mis talle parasjagu kasulik.

Avatud ülikooli või kaugõppe vorm on siiani olnud töötavate täiskasvanute võimalus omandada töö ja pere kõrvalt kõrgharidus. Õpe toimub kord kuus nädalalõppudel ja osakoormusel ehk tudengil on kolme aasta materjali omandamiseks aega 3,5 või neli aastat. Enamasti on see olnud tasuline, sest nädalavahetustel töötavad õppejõud tahavad ju ka palka.

Kuna kõrgharidusreform keelab ülikoolidel täiskoormusel õppijailt raha küsida, on näiteks Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool valiku ees, kas õpetada tasuta või sügisel mitte avada vastuvõttu mitmele avatud ülikooli ja kaugõppe erialale.