/nginx/o/2009/05/07/175173t1h0116.jpg)
Heliinsener Andres Pender leiab, et inglise keele riigieksami tulemused ei ole omavahel võrreldavad, sest eksaminandidele ettemängitud helilõigu kuulamistingimused olid väga erinevad.
Heliinsener: keeleeksamiks võiks anda kõrvaklapid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõnest arusaamisel on oluline osa ruumi akustilistel tingimustel ja heliallika parameetritel. Kui tahes hea keeleoskaja ei saa kõnest aru, kui see selgena ja küllaldase tugevusega temani ei jõua,» märkis Pender. Tema sõnul peaks eksamil standardiseeritud olema ka heliedastus ja ruumide akustilised tingimused, ning kui see pole võimalik, siis lihtsalt leppida sellega, et eksamitulemused ei ole võrreldavad.
Heliinsener toob välja, et heli kuulamist mõjutab nii selle tugevus, ruumi järelkõla pikkus kui ka ruumi taustahelid. Seega võib makiga mahamängitav helilõik ise olla küll väga vali, aga selle kuulmist raskendab nii see, kui aula kajab väga valjult vastu või sellele lisanduvad ventilatsiooniseadmete müra, jutusumin või tänavalt kostuvad hääled.
«Ilma helimõõtmisi tegemata ei saa ma väita, et aulad ei kõlba suulise eksami tegemiseks. Mõned aulad võivad väga head olla,» ütles Pender. Kõneedastusindeksit käsitletakse küll heas projekteerimistavas, kuid Eestis projekteeritakse nii põhjalikult ainult kontserdi- ja kinosaale, sest see tähendab lisakulusid, teadis heliinsener.
«Sellele saab ainult tähelepanu juhtida, nõuda midagi ei saa, sest Eestis sellist standardit kehtestatud ei ole.» Helitehnik soovitabki koolidele antavas eksami läbiviimise juhendis pöörata enam tähelepanu suulise teksti taasesitamise kvaliteedile.
Penderi ettepanek oleks teavitada koolijuhte eksami korraldusjuhendis ruumiakustika võimalikust negatiivsest mõjust kõne arusaadavusele. Samuti võiks anda eksamitegemiseks õpilastele kõrvaklapid, mis välistaksid ruumi akustika sekkumise teksti kuulamisse. Soovitusena võiks juhendis olla ka kooli aula helivõimenduse kasutamine või professionaalse helitehnika rentimine.
«Ma ei taha hukka mõista, vaid teadvustada, et see probleem on olemas. Mõnedes riikides, nagu USA või Soome tegeldakse kõneedastusindeksi probleemiga juba kümme aastat. See puudutab ka seda, miks on lapsed tunnis hajevil ega kuula õpetajat - aga tegelikult nad lihtsalt ei kuule,» rääkis Pender.
Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse pressiesindaja Madli Leikopi sõnul on eksamijuhendis koolidele öeldud, et kool peab tagama, et eksami saab korralikult läbi viia ja et heli oleks kuuldav ka ruumi tagaosas.