Tallinna Küte: küttekadu ei ole võimalik viia nullini

AS Tallinna Küte peahoone kõrvalt saab alguse soojatrassi poolt ülessulatatatud haljendav mururiba, mis jätkub pikalt piki Smuuli tee serva. Foto: KÜLLIKE ROOVÄLI/PM/SCANPIX BALTICS

Kevade saabudes ja lumekatte vähenedes on märgata eriti korrusmajade läheduses soojakaost tingitud haljendavaid murukoridore. Tallinna Kütte edastusel pole küttekadu võimalik nullini viia, kuid investeeringuid selle vähendamiseks tehakse pidevalt.

«Kaugkütteteenuse lahutamatuks osaks on soojuse edastamine katlamajast tarbijani. 421 kilomeetrit tehnoloogiliselt keerukat soojusvõrku, milles voolava vee temperatuur võib külmade ilmadega ulatuda kuni 125 kraadini, õhkab paratamatult soojust,» edastas Tallinna Kütte esimees Priit Nõmm, lisades, et tegu on termodünaamilise protsessiga, kus soojusenergia kandub kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale.

«Kaugkütteteenuse osutamine ei ole võimalik ilma soojuskadudeta. Me võime kasutada mistahes isolatsiooni ja parimat tehnoloogiat, kuid soojuse kadusid ei saa viia nullini. Saab aga vähendada soojustorustiku optimeerimisega, soojusvõrgustiku peamagistraalide rekonstrueerimisega, isolatsiooni kaasajastamisega. Selles suunas meie ettevõtte ka järjepidevalt tegutseb,» kinnitab Nõmm.

Tallinna Küte opereerib Eesti suurimat soojuse jaotusvõrku (421 km), mille keskmine vanus on 24,7 aastat. Suurem osa võrgust on ehitatud nõukogude ajal, mil vastavalt selleaegsetele ehitusnormidele kasutati kehvemate omadustega isolatsioonimaterjale ja väiksemat isolatsioonipaksust, mis on peamine soojuskadude põhjus, edastas Nõmm.

Investeerimine toimub järjepidevalt

Tallinna Kütte juhatuse esimees tõi ka välja, et Eesti keskmine soojuskadude protsent on üle 20-ne ning et vastavalt Riigikontrolli aruandele «Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel» läks 2009. aastal paljudes omavalitsuste soojusvõrkudes soojust kaduma üle 25 protsenti.

«Tallinnas moodustasid 1996. aastal soojuskaod ligi 22 protsenti ja 2000. aastal 20 protsenti. Tallinna Küte tegeleb soojusvõrkudesse investeerimise ja soojuskadude vähendamisega järjepidevalt. Eelmine aasta investeerisime soojusvõrkude rekonstrueerimisse ligi 7 miljonit eurot ning 2011. aastal 11,6 miljonit eurot,» toob Nõmm välja investeeringute mahud.

Tänase seisuga on renoveeritud 125 kilomeetrit ehk ca kolmandik soojustorustikust. «Nendest 116 km on uus kaasaegne eelisoleeritud torustik. Soojusvõrgu kaod moodustavad Tallinnas hetkel ligi 16 protsenti, mis on küll alla Eesti keskmise, kuid vaatamata sellele on vajalikud mahukad investeeringud,» vaatab Nõmm tulevikku.

Investeeringud toetuvad tehnikaülikoolilt tellitud uurimustööle

Tallinna tehnikaülikoolilt on Tallinna Küte tellinud soojustehnika instituudi spetsialistidelt uurimustöö soojavõrgu olukorra hindamiseks ning arenguperspektiivide väljaselgitamiseks. Nõmme sõnul on uurimustöös tehtud ettepanekutega on arvestatud AS-i Tallinna Küte 2013-2017 arenguplaanis.

«Kaugküttevõrgu torustiku renoveerimine on hädavajalik, et suurendada töökindlust ja vähendada soojuskadusid. Teisest küljest on tegu mahukate renoveerimistöödega, mis paratamatult toovad endaga kaasa soojuskatkestusi ja ebamugavusi meie klientidele ning häirivad linna infrastruktuuri. Seetõttu on torustiku renoveerimine võimalik vaid etapiviisiliselt pikema perioodi jooksul,» põhjendab Nõmm.

2013 aastal investeerib AS Tallinna Küte Tallinna soojamajandusse ligi 7 miljonit eurot. Sel aastal jätkuvad magistraalsoojustorustike renoveerimistööd Kesklinnas Uue-Maailma piirkonnas ning Lasnamäe magistraalsoojustorustike renoveerimis- ja isoleerimistööd Liikuri tn ja Kivila pargi piirkonnas. Kogumahuna rekonstrueeritakse ja ehitatakse 2013. aastal ca 5 km soojustorustikku.

Aastaks 2020 on ettevõttel plaanis renoveerida 71,5 kilomeetrit soojusvõrke, mis tõstaks renoveeritud soojusvõrkude osakaalu tänaselt 30 protsendilt 47 protsendile. Nimetatud rekonstrueerimise maht tugineb tehnikaülikooli teadlaste soovitustele, edastas Nõmm.