/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/08/29/69597t1hbb01.jpg)
Riigieelarvesse leitav lisatulu saadakse riigivara müügist ja dividendidest, leppis valitsus eile kokku.
Riigi tulumiljardid tulevad riigivara müügist ja dividendidest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IRLi kuuluv põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles Postimees.ee'le, et see tähendab peamiselt kahte lahendust - riigi ettevõtlusest teenitavate dividendide suurendamist ning riigivara müüki.
Kui suured täpsed proportsioonid saavad olema, selgub Seederi sõnul lähipäevil, samuti ei soovinud ta spekuleerida konkreetsete ettevõtete nimedega.
Seederi sõnul on nimelt vaja vahepeal selgitada välja, milliseid ettevõtteid oleks võimalik sel aastal müüa ehk milliste müük tooks tulu tänavuse aasta eelarvesse. Seetõttu võib tulunumber kõikuda veel sadade miljonite kroonide ulatuses.
Valitsuse pressiesindaja Liina Lepik ütles Postimees.ee'le, et tulude poolel on näiteks üks variant riigimetsa maa müük.
Maksutõusu ei tule
Seederi jutu järgi otsustas valitsus eile veel, et kui sotsiaalpartnerite kokkulepitud töötuskindlustusmaksu tõstmine 3 protsendile välja arvata, tänavust riigieelarvet seekord maksutõusu teel ei kosutata.
«Selline oli küll kabineti eilne otsus, et makse sellel aastal selle säästueelarve raames ei tõsteta,» ütles Seeder.
Ministri väitel jätkuvad arutelud maksupoliitika üle järgmise aasta riigieelarve ja eelarvestrateegia kontekstis.
Tema sõnul jäid pikemas võtmes üles mõned küsimused - erimärgistatud kütuse küsimus ja muud rahalises mõttes mitte väga suurt tähendust omavad maksud -, kuid IRLi seisukoht on, et kriisioludes jahutaks maksutõusud veelgi majandust.
Töötushüvitise saatus õhus
Liina Lepiku sõnul otsustas valitsuskabinet eile õhtul parandada valitsussektori eelarvepositsiooni 2 miljardi krooni ulatuses. Lisaks eelmainitud tulusuurendamistele mahub selle numbri sisse töötushüvitiste kärbe, mis peaks tooma kokkuhoidu 1,1 miljardit krooni.
Seederi sõnul on töötushüvitise kärpe saatus veel lahti, kuna sotsid lubasid oma seisukoha teatada täna.
Ülejäänud 3,5 miljardit krooni peaks tulema kärbetest. Lepiku sõnul tähendab see peamiselt seda, et ministeeriumid peavad esitama valitsuskabinetile esmaspäevaks kavad, kuidas oma tegevuskulusid koomale tõmmata.