Maalitud ballaadid tekitavad eri arvamusi

Kunstimaja väikeses saalis vaatab Rauno Thomas Mossi maali «Soigutajad» musta riidesse mässitud büst. Foto: Sille Annuk

Rauno Thomas Mossi «Eesti ballaadid» Tartu kunstimajas on nagu iga hea näitus tekitanud erinevaid arvamusi.

Minu paar lõiku selle väljapaneku kohta (põhiline osa arvustusest käsitles kunstimaja teisel korrusel avatud Mare Saare näitust – toim märkus) 1. märtsi Postimehes on võrreldes Peeter Talvistu arvamusega 1. märtsi Sirbis nii erinev, et ma pean siinkohal «Eesti ballaadidest» põhjalikumalt kirjutama.

Alustan Talvistu artikli pealkirjast «Koha kättenäitamise kunst», mis nagu heidaks Mossile ette ülbust. See desorienteerib, sest näitus on minu arvates täiesti vastupidises tonaalsuses. See ei ole lihtsalt dramaatiline, vaid on südantlõhestav hingekarje, mis hetkekski ei vaibu, mis iga pildiga aina kasvab ja kasvab ning jälitab tundlikku inimest elu lõpuni.