/nginx/o/2013/03/05/1620260t1h5043.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaubandustalituse juhataja Anne Laar leiab, et enne kui tormata Tallinna linnavõimu soovil seadusi muutma, tuleks pealinnal kasutusele võtta kõik seadustes juba olemasolevad meetmed, et vanalinnas öösel lärmavaid pidulisi ohjeldada.
«Minu meelest ei ole seadustes probleeme. Kui praegu on tänavatel sellised probleemid, siis seadused annavad piisavalt võimalusi meetmeid rakendada,» sõnas Laar.
«Võimalus on võtta lõbuasutustelt ära õigusi, kui nad eeskirju rikuvad. Iseküsimus on, mis eeskirju nad siis rikuvad,» arutles Laar. «Tallinn on artiklites süüdistanud, justkui majandusministeerium kaitseks ettevõtjate huve. Meie oleme objektiivsed: ega toitlustusettevõtte juht pea tagama tänaval, millel ta paikneb, avalikku korda. Tema ülesanne on järgida, et tal on kord majas, et ta ei tekita müra valju muusikaga. Selle eest on võimalik korrale kutsuda.»
Laar rõhutas, et lõbustusasutus ei võrdu toitlustusettevõte, küll aga asub toitlustusettevõte paljude meelelahutusasutuste koosseisus, näiteks ööklubides baar või teatrites kohvik. «Toitlustusettevõtte lahtiolekuaja piiramine ei välista seda, et vanalinnas ei oleks enam rahvast. Lõbustusasutused ei pruugi olla toitlustusettevõtted,» selgitas ta. «Kui kehtestatakse piirang, et näiteks kella 2ni võivad toitlustusettevõtted olla lahti, siis hea küll, ööklubi baar pannakse sel ajal kinni, aga tantsitakse seal võib-olla hommikuni.»
Tallinna linn soovib aga seadusemuudatust, mis võimaldaks kehtestada meelelahutusasutuste lahtiolekuaegadele piiranguid, ilma nende rikkumisi ja probleeme ükshaaval tõendamata. Linnavõim soovib ohjeldada vanalinna lärmakat ja sageli hommikuni kestvat ööelu.
«Tegelikult rahvas, kes vanalinna tänavatel öösiti käib, ei tule alati toitlustusettevõttest, vaid liiguvad siin ka niisama. Avaliku korra tagamiseks tuleks olemasolevaid võimalusi rakendada, enne kui hakkame seadusi muutma,» sõnas Laar.
Laar osutas, et praegugi on seadustes kohalikul omavalitsusel mitmeid võimalusi olukorra kontrollimiseks. Esiteks on kohalik omavalitsus alkoholiseaduse järgi järelevalve teostaja. «Näiteks alkoholiseaduse paragrahv 70 puudutab karistusi alkohoolse joogi tarbimise eest avalikus kohas või avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest,» viitas Laar võimalusele vanalinnas lärmajaid vastutusele võtta.
Samuti kehtib nõue, et kaupmees peab kõigist alkoholi käitlemise ja müügi reeglitest kinni pidama. Näiteks võib kohalik omavalitsus võtta kaupmehelt õiguse kaupa müüa, kui selle kauba või teenuse müük tegevuskohas või kauplemisajal kahjustab selles piirkonnas elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Alkoholiseadus annab aga omavalitsusele võimaluse piirata alkoholimüügi tegevuskohti, müügivormi ja sortimenti.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus annab ka võimaluse kehtestada avaliku korra eeskiri, mida Tallinn on ka teinud. «Ma saan aru, et tegemist on avaliku korra probleemiga. Siin ei ole mingeid piiranguid, võib ära märkida probleemid ja nende vastu meetmeid rakendada,» rääkis Laar. «Seal on ka õigus luua korrakaitseüksus ja panna tööle korrakaitseametnik, kelle põhiülesanne on avaliku korra tagamise täitmine ja järgida eeskirja täitmist.»
«Antud juhul see seadusmuudatus, mida Tallinna linn soovib, millest oleme ajakirjanduse kaudu lugenud, probleemi ei lahenda. Sellega peaks tõsisemalt tegelema ja kasutama võimalusi, mida praegu seadused annavad, enne kui hakkame seadusi muutma,» leidis majandusministeeriumi kaubandustalituse juht.
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)