Internetis ringleb video, milles kolm eesti noormeest lahkuvad Lääne-Austraalia osariigi tanklast kütuse eest maksmata, tuues põhjenduseks, et kohalikud seadused ei võimalda «külma arve teinuid» vastutusele võtta.
Eesti poisid Austraalias: lavastasime kütusevarguse video, et näidata kuidas see käib
26. veebruaril Youtube’is avaldatud klipp pealkirjaga Fuel is Free (in WA) (Lääne-Austraalias on kütus tasuta) kujutab kolme eesti meest sõitmas Austraalias Ravensthorpe’i linnas teeäärsesse tanklasse, kust kütuse eest maksmata lahkutakse.
«Lased paagi täis, tangid ja lähed minema. Kõik, raketiteadust seal ei ole,» kirjeldab üks autos viibivatest meestest oma kaaslase küsimuse peale, mida tanklasse tegema tuldi. Samal ajal on teine ametis paagi täitmisega.
Et olukord selgeks teha, võtab selgitamise enda peale kolmas, video autor ise. «Austraalia seaduses on üks auk - vähemalt Western Australia osariigi seaduses on - et siin ei pea bensiini ega asja eest maksma,» selgitab ta. Noormehe sõnul avastati võimalus 1998. aastal. «Kui sa seda teed, siis see on tanklaketi oma süü, et nad lasid sul ära sõita. Ja ongi kõik – politsei ei saa sellega midagi teha. Hüppad autosse ja lähed.»
«Austraalia seaduses on üks auk - vähemalt Western Australia osariigi seaduses on - et siin ei pea bensiini ega asja eest maksma!»
Järgmistes kaadrites lahkub kolmik tanklast kiirustades.
Asjaosalised: meie pole teinud
Veidi pärast Postimehe uudise ilmumist said meediaväljaanded kirja, milles asjaosalised videos toimuvast lahti ütlevad.
«Videos tundub, nagu me varastaksime tanklast bensiini, aga tegelikkus on teistsugune. See on kokku monteeritud nagu me oleksime seda teinud. Video enda mõte oli demonstreerida, kuidas antud tegevus käib, sellest ka kogu see juurde mõeldud tekst,» väidavad nad.
«Ei mina, Ivan kui ka Face ei ole vargad ning me ei poolda mitte ühtegi kriminaalset tegevust. Kuigi momendil on meie süüks valetamine, siis selle võtame ausa südamega omaks.»
Autorite sõnul tuleb videos toimuva mõistmiseks asetada see konteksti sellega, mida mehed seni Austraalias teinud on. «Kogu antud blogi mõte on olnud olla aus ning näidata kõike, mida me teeme,» põhjendavad nad. «Antud video, ei ole esimene ega ka viimane kord kui me oleme blogis natuke «valetanud», et oma lugusid suuremaks ning meeleolukamaks teha.»
Kas asjaosaliste jutt varguse lavastamisest vastab tõele või mitte, pole enam võimalik oma silmaga hinnata, sest video vaatamine on avalikkuse jaoks suletud.
Kütusevargused on ulatuslik probleem
Mitmed osariigi väljaanded on eelmisel aastal kirjutanud kütusevarguste sagenemisest. The West Australian ennustas mullu aprillis, et kütusehindade tõus riigis toob ilmselt kaasa kütusevarguste järsu kasvu, sest risk vahele jääda on madal.
Nimelt on maksmata jätmist käsitlevad seadused Austraalias keerukad ja kuritegu on raske tõestada, väidab leht.
«Selleks, et isikut kütusevarguse eest vastutusele võtta, peab politsei iga juhtumi korral tõestama, et juhil oli kavatsus müüjat petta. Ilma sellise kinnituseta ei ole võimalik kedagi varguses süüdistada. Selliseid tõendeid saada pole just tavaline, kuna selleks peaks küsitlema nii varast kui ka ettevõtjat. See on võimatu ülesanne politsei jaoks, kellel ei jätku selleks ressursse,» kirjutas väljaanne.
Hinnanguliselt oli Austraalias 2011. aastal 5000 juhtumit, kus «enne tangi, siis maksa» põhimõttel töötavatest tanklatest lahkuti kütuse eest tasumata. Politsei andmetel oli Lääne-Austraalia osariigis selliseid vargusi 882, mis on 217 protsenti enam, kui 2010. aastal. Kuritegevus on tekitanud pingeid kütusemüüjate ja politsei vahel, sest pole selge, kuidas probleemi lahendada.
Ettevõtjad on paigutanud tanklatesse küll kaameraid, kuid see ei lahenda tahtliku või tahtmatu lahkumise erisuse probleemi. Olukorda raskendab ka see, et tanklatel ja kauplustel on Austraalias kombeks pakkuda klientidele krediiti ja võimalust maksmata lahkuda. Leht järeldab, et kütusemüüjatel pole nüüd ilmselt muud väljapääsu, kui oma ärivõtted ümber kujundada.