Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
+372 666 2180
Saada vihje

Tikerpuu: Eesti lastekaitsesüsteem vajab muutmist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Anniki Tikerpuu
Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Anniki Tikerpuu Foto: Peeter Langovits

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Anniki Tikerpuu tõdes, et praegu pole Eesti lastekaitses süsteemi, mis keeruliste juhtumite puhul, mille lahendamisega kohapealsed spetsialistid toime ei tule, pakuks erapooletute spetsialistide tuge.

«Selle juhtumi puhul on kohalik omavalitsus ilmselt teinud omalt poolt kõik, mis võimalik, erinevad süsteemid on selle juhtumiga täitnud oma rolli, kuid tegevus pole koordineeritud ja küsimus on ka piisava kompetentsi puuduses,» selgitas Tikerpuu.

Kirjeldatud juhtumi ja teiste vähem või rohkem keerukate lastekaitsejuhtumite lahendus tuleb leida koolil ning kohalikel sotsiaaltöötajatel üheskoos ise. On erinevaid spetsialiste, keda võiks kutsuda väljastpoolt kogukonda appi (kas või maakonna õppenõustamiskeskusest), aga selget vastutuse süsteemi pole.

Mõne aasta pärast peaks süsteemitu süsteem muutuma ning olema loodud regionaalsed kompetentsikeskused, mis on kohalike omavalitsuste ja ministeeriumi vahel. Ühelt poolt peavad need tagama lastekaitse ühtlase kättesaadavuse kõigis omavalitsustes ning andma professionaalset nõu, teisalt aga minema keeruliste juhtumite lahendamiseks vajadusel ka kohapeale appi. «Kompetentsikeskustes hakkab tööle meeskond, kes hindab olukorda, pere ja lapse vajadusi, ning vastavalt sellele tuuakse appi vajalikud spetsialistid,» tutvustas Tikerpuu kavandatavat muudatust Eesti lastekaitses, mille eeskujuks on Norra süsteem.

«Ka Norras oli enne 2004. aastat sarnane süsteem nagu Eestis praegu: lastekaitse eest vastutab kohapeal valla- või linnavalitsus, vahepeal on maavalitsustes segase volitusega järelevalvet teostamas lastekaitsespetsialist – sedagi mitte igal pool – ja kõige peal ministeeriumi osakond mõne töötajaga,» kirjeldas Tikerpuu. Nagu Eestis, oli ka Norras probleem, et igasse väikesesse kohalikku omavalitsusse ei jagunud professionaalselt heal tasemel lastekaitsetöötajaid.

Just praegu on Norra nõu ja raha toel algamas lastekaitsesüsteemi reformi ettevalmistus. «Loome riiklikud lastekaitse kompetentsikeskused sotsiaalkindlustusameti regioonikeskuste juurde,» avas Tikerpuu kava, mis peaks teostuma 2015. aastast. Esimesed proovikeskused peavad tööle hakkama juba tuleval, 2014. aastal.

Tagasi üles