/nginx/o/2009/01/30/125857t1h444a.jpg)
Kaitseministeerium saatis kooskõlastusringile valitsuse määruse eelnõu, millega määrataks edaspidi reservi arvatud ajateenijad kaitseväe valmidusreservi neljaks aastaks senise ühe aasta asemel.
Ministeerium tahab kaitseväe reservi valmidust neljakordistada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Määrusemuudatus võimaldab tunduvalt suurendada valmidusreservi määratud väeüksuste arvu ning seeläbi tõsta kaitseväe lahinguvalmidust ja kiirreageerimisvõimet, vahendas ministeeriumi pressiesindaja.
Seni on üheks aastaks valmidusreservi määratud üks iga-aastaselt kaitseväe ajateenijatest
kokkukoolitatud jalaväepataljon, määrusemuudatus võimaldab seda järgmiste aastate jooksul neljakordistada.
Valmidusreservi määratud üksused formeeritakse sõjalise valmisoleku tõstmise või mobilisatsiooni korral esmajärjekorras kui kiirreageerimisüksused.
Valmidusreservis olevad reservväelased peavad olema kättesaadavad kaitseressursside ametile teatatud elu- ja töökohalt ning sidevahenditelt 36 tunni jooksul.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul ei tähenda ajateenistus ja reservarmee süsteem tingimata staatilisi ja aeglaselt mobiliseeritavaid üksuseid.
«Tänapäeva kiiresti muutuvas julgeolekukeskkonnas on aina tähtsamaks muutunud kiirus, millega riik suudab tekkivatele kriisidele reageerida,» ütles kaitseminister.
«Määrusemuudatus võimaldab meil tunduvalt suurendada valmidusreservi kuuluvate üksuste arvu ning koos viimasel ajal käivitatud ja oma toimivust kinnitanud reservväelaste õppekogunemistega luuakse meie esmasele iseseisvale kaitsevõimele sellega senisest kindlam vundament. Tegemist on järjekordse põhimõttelise sammuga 10-aastase arengukava realiseerimisel ning Eesti tegeliku kaitsevõime kasvatamisel,» lisas Aaviksoo.
Jaanuaris kinnitatud Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb muuhulgas ette valmidusreservi määratud üksuste reservisoleku aja pikendamist, et seeläbi tõsta kaitseväe 1. jalaväebrigaadi lahingvalmidust.
Samuti suurendatakse arengukava kohaselt järgmistel aastatel oluliselt reservõppekogunemiste mahtu, korrastatakse reservi arvestus ja formeerimis- ning mobilisatsioonisüsteem.