/nginx/o/2009/04/21/166783t1hf45d.jpg)
Postimees.ee 's käib Euroopa Parlamenti kandideerivate parteide vaadete tutvustamine. Täna küsisime parteide kandidaatidelt: kui teid valitakse europarlamenti, siis millised konkreetsed saavutused seate endale eesmärgiks oma saadikuks olemise aja jooksul. Vastab Libertas Eesti kandidaat.
A. Majandusele keskendumine ja töökohtade loomine - antud juhul ELi mehhanismide kaudu, või siis koostoimes nendega.
B. Koos teiste Libertas tulevaste saadikutega peame oluliseks Lissaboni leppe ideest loobumist. Asendame selle põhiseadusliku dokumendi ca 25 lehekülje pikkuse kõikidele arusaadavas keeles kirjutatud ELi baasdokumendiga. See peab olema vaimus: EL olgu riikidevaheline koostöömoodustis, mitte riikideülene struktuur.
C. Kogu Libertas pingutab jõudu selle nimel, et ELi väikesed riigid moodustaksid formaalse püsiva koostöö- ja konsultatsioonidestruktuuri. Mitte selleks, et end vastandada rikastele «tuumikriikidele», vaid selleks, et saavutaksime koos tuumikriikidega konsensus võimalikult laial pinnal.
D. Leian, et Euroopa peab seadusandlikult lahendama väikerahvaste ja ohustatud kultuuride probleemi, nii nagu loodusteadlased ja loodussõbrad töötavad ohustatud loomaliikide kaitsmiseks ja päästmiseks. Mitmekesisuseta ei saa kultuurilist pluralismi olla. Ergo: Euroopa vajab Väikerahvaste Hartat.
E. Euroopa Liit ei ole just otseselt autoritaarne, igatahes mitte praegu, aga selle nn. demokraatia defitsiit on lausa karjuv. Minu jaoks on hämmastav, et demokraatia hälliks peetavas Euroopas midagi nii deformeerunut ja bürokraatlikku üldse eksisteerida saab. See, et valijad ei vali ELi juhtorganeid, ja et Euroopa Parlament ei oma õigust seaduste algatamiseks, on sügavalt väär. Libertase peamisi eesmärke on demokraatia jalule seadmine Brüsselis. EL peab vastutama otseselt valijate ees.
F. Mulle meeldib Isamaaliidu ja Res Publica Liidu mõte vajadusest võidelda nn. «Schröderismi» vastu. Näen Nord Streamis ohtu mitte ainult keskkonnale, aga ka Balti regiooni julgeolekule. Läänemeri ei tohi kunagi muutuda suletud mereks, tagasi ei tohi tulla mõjusfääride aeg.
G. Tahan-kavatsen pidevalt lävida - selleks loodud programmi alusel - valijatega, et kaoks tunne: poliitikud on huvitatud valijatest vaid iga nelja-viie aasta tagant, ja seda ainult ajutiselt, valimiste eel.
H. Poliitikud on end piltlikult öeldes Brüsseli hoonetesse, eriti aga Toompeale barrikadeerinud, umbes nagu keskajal, kui oli oodata lossi või kindlusi ründamist. Demokraatia peab olema selline protsess, milles valijad pidevalt osaleda saavad.