Tšekaa verised jäljed

Rakvere lähedal Palermo metsas toime pandud jõhker massimõrv. Foto: Virumaa Muuseumid

Detsembris 1917 lõid veidi rohkem kui kuu aega varem Venemaal võimu haaranud enamlased ülevenemaalise erakorralise komisjoni võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga ehk lühidalt tšekaa (vene keeles ВЧК – Всероссийская чрезвычайная комиссия по борьбе с контрреволюцией и саботажем). Järgnevalt loodi bolševike kontrolli all oleval territooriumil ka piirkondlikud tšekaa osakonnad.

Tšekaa on jätnud oma jälje ka Eesti ajalukku – just Eestimaa kontrrevolutsiooniga võitlemise komisjon (Eestimaa KVK) oli peamine asutus, mis teostas Vabadussõja ajal punast terrorit ja seisis näiteks kurikuulsa Tartu Krediitkassa veretöö taga. Tšekaa tegevus Eesti Vabariigi territooriumil on senini ajaloolaste poolt täiesti läbi uurimata. Käesolev lühiülevaade Eestimaa KVK tegevusest põhineb viimase osakondade aruannetel, mis koostati pärast Punaarmee Eesti territooriumilt väljatõrjumist 1919. aasta alguses.

Eesti Töörahva Kommuuni siseasjade valitsuse alluvuses jõuti luua viis Eestimaa KVK osakonda: Narva, Virumaa, Tartu, Võrumaa ja Pärnu. Osakonnad tegutsesid vaid äärmiselt piiratud ajaperioodil, lõpetades oma eksistentsi seoses Punaarmee väljatõrjumisega Eesti rahvaväe poolt. Eestimaa KVK juhatajaks oli eelnevalt Petrogradi tšekaas töötanud Eduard Ott.