/nginx/o/2013/01/14/1523294t1hadfa.jpg)
Uuringufirma TNS Emor alustas täna osalejate värbamist Rahvakogu arutelupäevale, mis toimub 6. aprillil Tallinna lauluväljaku ruumides.
Emor hakkab värbama inimesi Rahvakogu arutelupäevale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arutelupäeva ülesanne on välja selgitada, millised Rahvakogu veebilehel esitatud ettepanekud Eesti poliitika probleemide lahendamiseks on rahva hulgas enim eelistatud.
Arutelupäevale kutsutakse 500 osalejat nii, et nad moodustaksid läbilõike ühiskonnast erinevate vanuste, sugude ja elukohtade kaupa. See tähendab, et kõigil valimisealistel Eesti elanikel on võrdne võimalus arutelupäevale kutsutud saada. Osalemise tingimuseks on eesti keele valdamine vähemalt suhtlemistasandil, kuid spetsiifilisemate terminite tarvis on arutelupäeval ka vabatahtlikud tõlgid.
Täna lõpeb teine etapp
Täna lõpetab Praxis jaanuaris Rahvakogu veebilehel valimiste, erakondade toimimise ja rahastamise, rahva osaluse suurendamise ning sundpolitiseerimise peatamise kohta esitatud enam kui 1300 ettepaneku süstematiseerimise alateemadeks.
Märtsi esimeses pooles koostavad erinevad poliitika- ja õiguseksperdid ettepanekutele mõjuanalüüsi, pakkudes oma teadmistele ja teiste riikide kogemustele tuginedes välja, mida ettepanekute elluviimine lühikeses ja pikas perspektiivis võiks kaasa tuua.
Nii Praxise tehtud kokkuvõtteid kui ka ekspertide koostatud mõjuanalüüse on kõigil soovijatel võimalik kodulehel kommenteerida, näiteks kui leitakse, et mõni oluline asjaolu on ekspertidel jäänud välja toomata.
Märtsi teises pooles toimuvad kõigil viiel Rahvakogu teemal ekspertide ja ettepanekute esitajate ühisseminarid, kus valitakse, millised ettepanekute grupid on kõige olulisemad Rahvakogu sõnastatud probleemide lahendamiseks.
Näiteks kas valija hääle kaalukuse tõstmiseks valimistel on olulisim muuta valimisringkondade või valitavate Riigikogu liikmete arvu, kandidaatidele esitatavaid nõudeid, hääletamise või valimistulemuste selgitamise korraldust. Seminaridel kõige olulisemateks hinnatud küsimusteringid lähevad 6. aprilli arutelupäevale.
Laudkonnad panevad pea kokku
Arutelupäeval saavad osalejad ettepanekute kohta ekspertide koostatud mõjuanalüüsid ning neid 10-liikmelistes laudkondades arutades valivad osalejad oma eelistatuimad lahendusvariandid. Igas laudkonnas on neutraalne arutelujuht, kelle ülesanne on juhatada teemad sisse ja teha kokkuvõtted ning jälgida ajakavast ning viisaka arutelu reeglitest kinnipidamist.
Nii arutelupäeval kujundatud eelistused kui ka ülejäänud Rahvakogu veebilehel esitatud ettepanekute kokkuvõtted koos mõjuanalüüsidega esitatakse aprillis Riigikogule võimalike seaduse- ja muude muudatuste tegemiseks.
Arutelupäeva ja teemaseminare korraldab vabaühenduste liit EMSL koostöös Avatud Eesti Fondiga.
«Kui Rahvakogu veebilehel tehtud ettepanekute kokkuvõtetest tulevad välja aktiivsemate inimeste ja huvirühmade mured ja ootused ning mõjuanalüüsidest nende teemade ekspertide hinnangud, siis arutelupäeva tulemusena saame öelda, millistel lahendusvariantidel on ühiskonnas suurim toetus, eeldusel, et inimestel on targaks valikuks piisavalt infot ja aega,» ütles EMSL-i juhataja Urmo Kübar.
«Sel moel loome Riigikogule tingimused võimalikult heade ja läbikaalutud otsuste tegemiseks neis küsimustes.»
Eestis on sarnast rahva osalemismeetodit kasutatud väiksemas mahus, 30-60 osalejaga, kolmel korral: Avatud Eesti Fondi organiseeritud Euroopa Liidu tulevikuaruteludel 2007 ja 2009 ning EMSL-i ja justiitsministeeriumi koostöös vägivalla ennetamise arengukava koostamisel 2009. Mujal maailmas on sarnaseid arutelupäevi toimunud ka tuhandete osalejatega.