Ligi 500 algajat autojuhti saadeti tagasi kooli

Pärnus tänavavalgustusposti vastu sõitnud algaja autojuht. Foto: Andreas Kajastu

Esmase juhiloaga liiklusrikkujad peavad 2011. aastal jõustunud liiklusseaduse kohaselt läbima järelkoolituse, kus neid nõustab psühholoog. Eelmisel aastal läbis järelkoolituse 479 isikut.

Järelkoolitusi teevad autokoolide õpetajad ja liikluspsühholoogid.

«Psühholoog võib järelkoolitust läbi viia kõikidele esmase juhiloa omanikele, kelle juhtimisõigus on ära võetud ja seejärel kehtetuks tunnistatud,» rääkis eksamiosakonna juhataja Toivo Kangur.

Liikluspsühholoogiline tegevus toimub koostöös ettevõtluskõrgkooliga Mainor viies Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ja Narvas. Lisaks on psühholoogil õigus järelkoolitust teha nendele isikutele, kes on saanud karistada mootorsõiduki alkoholi- või narkojoobes juhtimise eest ning isikutele, kelle juhtimisõigus on korduvalt ära võetud.

«Teised järelkoolitajad, näiteks vastava ettevalmistuse saanud mootorsõidukijuhi õpetaja, kellel ei ole psühholoogi haridust, võivad järelkoolitust läbi viia üldiste riskikäitumise ilmingutega juhtidele, kelle juhtimisõigus on esmakordselt ära võetud,» selgitas Kangur.

Sisult on järelkoolituse näol tegemist nõustamisega, mis on Kanguri sõnul vajalik täiskasvanud isiku hoiakute muutmiseks.

«Selle käigus tehakse kindlaks isiku probleemi alge ehk väärkäitumise põhjus ja harjutatakse isikuid kasutama strateegiaid, millega tulevikus vältida riskeerivat liikluskäitumist,» rääkis ta. «Nõustamise eesmärgiks on anda juhile teadmised ja kujundada käitumismudelid, kuidas tagada enda ja teiste liiklejate ohutus lähtuvalt tema riskikäitumise iseloomust.»

Eelmisel aastal läbis järelkoolituse 479 isikut. Kui järelkoolitusel osaleja ei ole kõigist koolituse loengutest osa võtnud või on keeldunud koolitusel antud ülesandeid täitmast, siis loetakse järelkoolitus mitteläbituks.

«Järelkoolituse on pooleli jätnud kusagil paari-kolmekümne inimese ringis,» täpsustas Kangur. «Neid isikuid, kes on end registreerinud ja seejärel ei tule kohale, on olnud kusagil 90 inimese ringis.»

Küsimusele, kui tulemuslikud järelkoolitused on, vastas Kangur, et Eesti tulemusi võiks vaadelda mõne aasta möödudes.

«Psühholoogiliste järelkoolituste mõju-uuringud Euroopas on näidanud, et vähemalt 60 protsenti nõustatutest ei satu järgmise viie aasta jooksul sama probleemiga karistusregistrisse,» märkis eksamiosakonna juhataja siiski. «Loodetavasti ei saa meie tulemused olla halvemad.»

Liikluspsühholoog Gunnar Meinhard pakkus, et tulemuslikkuse üheks mõõdupuuks võiks olla seni toimunud koolituste regulaarsus.

«Lisaks on tänaseni toimunud paraleelselt nii eesti- kui venekeelsed kursused. Venekeelseid osalejaid on ca 35 protsenti kõikidest järelkoolitusele saadetutest,» märkis ta. «See tähendab, et mõlemakeelsed isikud satuvad koolitustele, nad saavad kursustele kenasti registreeritud ning need ka läbitud. Selle põhjal võiks öelda, et järelkoolituse protsess toimib üsna hästi.»

Teiseks võiks tema sõnul tulemuslikkust kirjeldada korduvkoolitatavate hulgaga. Kui Euroopas tohib järelkoolituse efektiivsust hindavate uuringute põhjal olla korduvkoolitatavaid kuni 30 protsenti kolme aasta jooksul, siis Eestis on pooleteise aasta jooksul korduvkoolitatavate hulk alla 5 protsendi.

«On selge, et järelkoolitusele saadetud isikud on negatiivselt meelestatud igasuguse tegevuse suhtes, mis nende juhtimisõiguse kiiret tagasisaamist pärsib,» rääkis Meinhard. Selline suhtumine tähendab liikluspsühholoogi sõnul üldiselt negatiivset hoiakut esimesel kohtumisel, kuid negatiivne suhtumine protsessi käigus tavaliselt muutub.

«Tavaliselt ollakse viimaseks korraks jõutud arusaamisele, et järelkoolitusprotsess on osalejate tugiprogramm, mille käigus pakutud tehnikaid saab tulevikus efektiivselt kasutada,» ütles Meinhard. «Seega negatiivsus asendub sageli positiivsusega.»