Juhtkiri: vaimude tund Tallinna vanalinnas

Tallinn plaanib taotleda vabariigi valitsuselt seadusemuudatust, mis piiraks vanalinnas tegutsevate kohvikute-baaride lahtiolekuaega. Taotlus, mille taga on suuresti vanalinna elanikke koondav vanalinna selts, johtub soovist, et vanalinna lärmakas ööelu ei häiriks sealsete elanike ööund.

Põhjendusi selliseks seadusemuudatuseks tuuakse teisigi: korrarikkumised, millega politsei toime ei tule, ning Briti poissmeestele vihjav peolinna maine ja selle kokkusobimatus UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva linnakeskusega. Samas on teiste Euroopa pealinnade kogemused ja tava – kas või sellessamas Briti poissmeeste pealinnas Londonis nähakse ööelu olulise tegurina ja nähakse vaeva linna elavana hoidmiseks – targu täiesti arvesse võtmata jäetud.

Just UNESCO ekspert Giorgio Piccinato, kes 2005. aastal Tallinna külastas, hoiatas, et Tallinna võib oodata muutumine Disneylandiks, kui elu linnasüdamest kaob. Linn ei ole konserv, mida saab säilitada äri- või isiklikest huvidest lähtudes. Linn on elus kooslus, mille juurde kuuluvad nii elu- kui söögikohad, nii lasteaiad kui lõbustusasutused. Ja linnakeskus on paik, mille hingamise järgi saab öelda, kas linn on elujõuline või mitte, ning ööelu on osa iga suurema linna toimetamisest.