/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2008/10/27/86777t1h8c44.jpg)
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus ei nõustu õpilasliidu väidetega, nagu oleks tänavune inglise keele riigieksam olnud tavapärasest raskem.
Eksamikeskus ei näe endal süüd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eksamikeskuse inglise keele peaspetsialisti Irma Põderi sõnul koosnes riigieksam tänavu täpselt nagu eelnevatel aastatelgi viiest osast ning selle eesmärgidki olid täpselt samad, mis eelnevatel aastatel.
«Sellest lähtuvalt on eksamiülesanded ka koostatud, silmas peetakse ka Euroopa keeleõppe raamdokumendis sätestatut. Eksami raskusaste tervikuna on võrreldav raamdokumendi B2-keeleoskustasemega,» ütles ta Postimees.ee'le.
Kuulamisosa ülesanded, mis jõudsid koolidesse CD-plaadil, salvestati Põderi sõnul professionaalses helistuudios elukutselise helitehniku käe all nagu igal aastal ning salvestused olid kvaliteetsed.
Koolid vastutavad
«Tingimused eksamiruumis - et heli oleks kosta ka tagumistesse ridadesse, et oleks olemas töökorras tehnika jms - peavad kindlustama koolid, sellest oli neid eelnevalt informeeritud, samuti on koolidel nüüdseks juba aastatepikkune eksami läbiviimise kogemus,» lisas ta.
Kuulamisosa esimeses ülesandes oli ka loomulikku, elusat tausta, kuid mitte tekstiga paralleelselt.
«See ülesanne asetas eksaminandi elulisse situatsiooni, sest ka tavaelus ei toimu suhtlus alati täielikus vaikuses. Eksami kuulamisülesannete puhul on tegemist konteksti toetavate taustahelidega, mitte kuulamist takistava müraga.»
Peab olema töökorras
Ka eksamikeskuse pressiesindaja Madli Leikopi sõnul pole helikvaliteedi kohta muid nõudmisi esitatud, kui et peab olema töökorras helitehnika, mille pealt saab heliplaati maha mängida.
Tema sõnul on koolidega suheldes välja öeldud, et kool peab tagama, et eksami saab korralikult läbi viia ja et heli on kuuldav ka ruumi tagaosas.
Mis puudutab grammatikaosa, siis koosnes seegi traditsiooniliselt neljast erineva raskusastmega eeltesti läbinud ülesandest.
«Tasub mainimist, et inglise keele riigieksami suuline osa kestab kuni 8. maini ning mis tahes järeldusi eksami raskusastme ja tulemuste kohta saab teha alles pärast seda, kui mõlema eksamiosa - nii suulise kui kirjaliku - hindamine on lõppenud,» rääkis Põder.
Kell pole kohustuslik
Kommenteerides õpilaste kolmandat etteheidet, et mitmes koolis polnud eksamiruumis aega planeerida aitavat suurt seinakella, ütles Leikop, et nagu helikvaliteedi tagamine, nii on ka kella olemasolu koolide vastutada ning eksamikeskus sellesse ei sekku.
«Sellist asja ei ole küll kuskil eksamikorralduse reeglites sätestatud, kas kell peab olema seina peal või õpetaja käe peal.»
Tema sõnul on õpetajal vaid kohustus anda teatud ajavahemike tagant valjul häälel märku, kui palju on jäänud eksami lõpuni aega. «Keegi pole ka öelnud, et õpilasel ei tohi olla kell käe peal, kui ta eksamile läheb.»
Leikopi sõnul tohivad koolid tuua eksamiruumi ajutiselt suurt seinakella, kui see peaks vajalikuks osutuma.
Ebavõrdsus pahandas
Õpilasesinduste liit vahendas täna avalikkusele mitmete abiturientide muret, kes leidsid, et laupäevane inglise keele riigieksam oli liiga raske ning puudulikud eksamiruumid seadsid õpilased ebavõrdsesse olukorda.
2008. aasta inglise keele riigieksamil osales kokku 9293 eksaminandi ning eksami keskmine tulemus oli 67,6 punkti.
Üle 80-punktilisi töid oli mullu 2163 - rohkem kui üheski teises riigieksamiaines. Neid õpilasi, kes ei saavutanud läbisaamiseks vajalikku 20 punkti oli 10, ehk 0,1 protsenti kõikidest eksaminandidest.