/nginx/o/2008/04/11/32245t1h3966.jpg)
Harju maakohtu hinnangul olid Märt Ringmaa juhtumi puhul mitmed asitõendid lohakalt vormistatud, mistõttu ei olnud võimalik meest ka kõigis episoodides süüdi mõista.
Kohus avaldas Ringmaa kohtuotsuse motiivid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ringmaa mõisteti süüdi 11. aprillil 2001 Tallinnas Punasel tänaval klaastaara kioski juurde lõhkeseadeldise paigaldamises, 19. novembril 2003 Tallinnas Pae tänaval maja esimese korruse trepikotta lõhkeseadeldise toimetamises ning Tallinna pensioniametile ebaõigete andmete esitamises.
Muudes süüdistuse episoodides mõisteti Märt Ringmaa õigeks, sest hinnates kogumis neis episoodides uuritud tõendeid leidis kohus, et tõendite kogum ei ole piisav Märt Ringmaa süüdimõistmiseks.
«Asitõendi vaatluse kui menetlustoimingu eesmärk oli nii 1998. - 1999. aastatel kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi kehtimise ajal, kui on ka praegu see, et kriminaalasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavat asitõendina käsitletavat eset või ainet piisava üksikasjalikkusega kirjeldada, fotografeerida, samuti võtta tarvitusele meetmed asitõendina käsitletavate esemete säilimiseks,» selgitas kohus otsuse põhjenduses.
«Olukorras, kus neis süüdistuse episoodides asitõenditeks tunnistatud esemete leidmine sündmuskohalt ei ole kriminaalmenetluses piisava täpsusega fikseeritud ning nende sattumine kriminaalasja materjalide juurde ei ole arusaadav ja jälgitav. Samuti olukorras, kus uurija poolt kohtuliku uurimise käigus antud selgitustest selgub, et asitõendite vaatlusprotokoll ja asitõendiks tunnistamise määrus olid tegelikult koostatud mitu aastat pärast kuriteosündmust, ei saa selliste tõendite põhjal teha järeldusi Ringmaa seotuse kohta nende kuritegudega ning Ringmaa tuleb neis episoodides temale esitatud süüdistuses õigeks mõista.»
Kuna kohtuliku uurimise käigus ei ole leidnud tõendamist, et Ringmaa on need kuriteod toime pannud, siis tuleb ka nende episoodidega seoses esitatud tsiviilhagid jätta rahuldamata, leidis kohus.
«Märt Ringmaa karistust kergendavaks asjaoluks oli oma süü puhtsüdamlik tunnistamine ja kahetsus kelmuse episoodis. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Märt Ringmaa on varem kohtulikult karistatud, kuid karistus on kantud ja kustunud,» seisis kohtu motiivides.
«Arvestades Märt Ringmaa poolt toime pandud kuritegude raskust ja laadi tuleb talle mõista karistuseks reaalne vangistus, mis hoolimata sellest, et plahvatuse põhjustamine jäi katse staadiumisse ning arvestades teo suurt ohtlikkust peab kohtu arvates olema pikaajaline,» põhjendas kohus Ringmaale määratud 15-aastast vanglakaristust.
«Nimelt lõhkeseadeldiste valmistamine, nende toimetamine kergesti ligipääsetavatesse avalikesse kohtadesse, kus käivad paljud inimesed, on eriti julm ja küüniline tegu, mis kohtu arvates vajab riigipoolset karmi hukkamõistu, mida kohus saab avaldada karmi karistuse näol.»
Süüdistuse kohaselt korraldas Ringmaa aastatel 1998-2005 11 plahvatust, milles hukkus 7 ja sai vigastada 6 inimest, varalist kahju tekitati plahvatustega üle 7 miljoni krooni. Kaks plahvatust jäid katse staadiumisse, kuna lõhkeseadeldis ei plahvatanud.