/nginx/o/2013/02/26/1607114t1he334.jpg)
Palamusele planeeritud skulptuur Oskar Lutsu loodud kellamees Liblest, mille loojaks on Tauno Kangro, sai pronksi valatud.
Tauno Kangro sai valmis Palamusele plaanitava Lible kuju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palamusele jõuab Tauno Kangro skulptuur siis, kui pronksivalajad materjali- ja tööraha kätte on saanud. Kuju on plaanis püstitada apteegi juurde veskijärve äärde, vahendab Vooremaa.
Mõte püstitada Palamusele Lible kuju sai alguse 2008. aasta aprillis, kui Tauno Kangro Palamusel käis ning tegi koos rahvamaja tollase juhataja Valdi Reinasega treti Amme jõe äärde.
Reinas avaldas arvamust, et jõe ääres võiks istuda pronksist Lible, kellel oleks seal hea suvel parvetajaid ja talvel tritsutajaid kaeda. Kangro leidis, et mõte on hea ja koht ideaalne ning tõi varsti näha Lible kuju väikese plastiliinist mudeli.
Et Lutsu «Kevade» tegelasi kujutame me kõik juba aastakümneid ette Arvo Kruusemendi filmist tuttavate nägudega, sai ka Kangro Lible väljanägemiselt filmi-Lible ehk Kaljo Kiisa sarnane. Sarnasust soovisid rõhutada nii skulptuuri idee autor kui ka teostaja, sest mõlemad olid seda meelt, et Lible kuju püstitamine võiks olla ühtlasi tänukummardus Kaljo Kiisale.
Algas visalt edenenud annetuste kogumine. Asjad lükkas liikuma riigikogu liige Aivar Kokk, kes aitas saada ettevõtmisele teatud summa riigi toetust. Sellest piisas polüuretaanist vahemudeli valmistamiseks.
Hiljuti selgus, et Tauno Kangro on lasknud kuju juba pronksi valada, ehkki sellist kokkulepet Palamuse inimestel skulptoriga otseselt polnud. Kaks nädalat tagasi käisid Valdi Reinas ja Aivar Kokk Tallinna külje all Laagris firma ARS Monumentaal valukojas valmis Liblet vaatamas. Mõlemad jäid nähtuga rahule.
Küsimusele, miks ta kuju omal initsiatiivil pronksi valada laskis, vastas Tauno Kangro, et teda kannustas tagant pronksivalutöökoja ajagraafik.
Nüüd tuleb leida kusagilt umbes 15 000 eurot, et Lible kuju pronksivalajatelt välja osta. Puudu ongi just pronksivalu raha.
«Need, kes annetada soovivad, leiavad vajalikud juhised Lible kujule pühendatud Facebooki lehelt,» ütles Valdi Reinas. «Annetusi ootame nii eraisikutelt kui ka firmadelt. Kümne suurema annetaja nimed paneme ka kuju juurde välja. Kes soovivad, võivad osta ka apteegis müüdavaid sponsormeeneid. Oleme saatnud toetuspalve ka riigikogu kõigile fraktsioonidele, sealhulgas Reformierakonna fraktsioonile, mille liige Kaljo Kiisk oma saadikuajal oli. Senini on ettevõtmist toetanud küll ainult kaks Riigikogu liiget – Aivar Kokk ja Igor Gräzin.»
On siiski ka neid, kes Aivar Koka, Valdi Reinase ja paljude teiste vaimustust Lible kuju asjus ei jaga. Eesti Töötukassa palamuslasest juht Meelis Paavel on avaldanud eelpool mainitud Facebooki lehel lootust, et Lible kuju sellisel kujul kunagi Palamusele püsti ei panda. Ka Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi direktor Arne Tegelmann pole kujust vaimustuses.
«Mina tahaksin kõigepealt teada, kumb see siis ikkagi on, kas Lible või Kiisk? Minu meelest ei saa neid päris ühte patta panna,» ütles Tegelmann. «Ma ei ole ka kindel, et Lible või Kiisk peaksid olema esimesed, kelle auks Palamusel pronkskuju püsti pannakse. Äkki peaks alustama hoopis Lutsust? Või pühendama esimese taiese õpetajale kui niisugusele või õpilasele kui niisugusele? Üldse tuleks selliseid asju kõigepealt natuke suuremas ringis arutada. Ei saa nii, et kaks meest lihtsalt tulevad ja ütlevad, et me paneme siia kuju püsti.»
Tauno Kangro polnud kohapealse poleemikaga just kuigi palju kursis. Samas tõdes ta, et erinevad arvamused on loomulik nähe.
«Ainus kuju, mis omal ajal kõigile meeldis, oli Stalini kuju ja ka siis oli üleüldise meeldimise põhjuseks surmahirm,» ütles skulptor. «Kui Lible kuju üles saab, siis jääb vastaseid kindlasti vähemaks ning järgmised põlvkonnad ei mäletagi, milline alevik ilma selleta välja nägi.»