Rompuy riigikogus: tagasiteed valusatest otsustest ei ole

Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy nimetas täna riigikogus esinedes Eestit Euroopa maade eeskujuks majanduskriisiga toimetulekul ning rääkis kuulajaskonnale oma nägemusest, kuidas lahendada liidu ees seisvad majandus- ja sotsiaalprobleemid.

«Alati hämmastab mind Tallinnasse tulles see, kui palju Eesti esindab seda, milline kogu Euroopa Liit tahab olla – kõrgete individuaalsete vabadustega, innovatiivne, tehnoloogiliselt arenenud demokraatiaga paik,» ütles kolmandat korda Eestis viibinud Rompuy riigikogu konverentsisaalis peetud kõnes.

Ta märkis, et majandusraskuste jooksul on paljud pöördunud inspiratsiooni ja julgustuse saamiseks Eesti poole, keda kriisi löök tabas kõige teravamalt, ent kes sellest kõige paremini taastus.

«Eesti ei ole ainult mitte kriisinäide, aga ka inspiratsiooniallikas, kuidas selle tingimustes toime tulla. Eesti on vaieldamatult edulugu, mis on riigijuhtide ja Eesti inimeste suure tahte ja raske töö tulemus,» leidis eesistuja.

ELi probleemid: tööpuudus ja vähene stabiilsus

Euroopa probleemide juurde tulles rõhutas Rompuy, et järgmise eelarveperioodi võtmeküsimus on leida lahendused liidu majandus- ja sotsiaalprobleemidele.

Ta oli kindel, et Euroopa Parlamendilt õnnestub saada heakskiit 2014.-2020. aasta ELi eelarvekavale, mis sündis 27 liikmesriigi juhtide mitu kuud väldanud koostöö tulemusena ning kus peaminister Andrus Ansipiga tõhusat koostööd tehti.   

«Roteeruv Euroopa Liidu eesistuja ehk Iirimaa alustab parlamendiga läbirääkimisi, et see nõusolek parlamendilt saada. Mina neis läbirääkimistes ei osale, aga mul oli endal eelmistel nädalatel mitu vestlust, mille eesmärk oli pinda ette valmistada. Ma olen üsna kindel, et parlament täidab oma kohust. Peame lihtsalt andma piisavalt aega, et pingutusi krooniks edu, kiiret pole meil kuhugi,» rõhutas Rompuy. 

Ta oli veendunud, et liidu elanike seas levivast vastumeelsusest ELi seatud kärbetele, seda näiteks äsja ebastabiilse parlamendi saanud Itaalias, on võimalik lahti saada ning see ei riku ära teiste riikide pingutusi.

«Lõpuks veenavad inimesi ainult meie enda tulemused. Võid ju inimestele öelda, et kohe jõuame järgmise verstapostini, aga kui nad mõjusid ei näe, siis neid on raske veenda. Saame suhtumist muuta vaid siis, kui näitame tulemusi majanduskasvu ja töökohtade tekkimise kaudu,» ütles Rompuy. «Olen veendunud, et mina näen veel stabiilset ja jõukat Euroopa Liitu, küll aga mitte minu valitsusaja jooksul, sest see lõpeb 1. detsembril 2014.»

Rompuy nägemuses on Euroopa läbivaks probleemiks noorte tööpuudus ja selleks investeeritavate vahendite mahtu õnnestus kasvatada 37 protsendi ehk 6 miljardi lisaeuro võrra.

«Ma arvan, et eelolevatel nädalatel õnnestub meil näidata, et eelarves on palju rohkem positiivset, kui paljud praegu arvavad. Arutelu ei ole nii väga kinni numbrites, vaid kvalitatiivsetes küsimustes nagu riikide ja poliitikate paindlikkus,» arutles Rompuy.

Finantsstabiilsuse tagamiseks tuleb järk-järgult jätkata liikumist tõelise raha- ja pangaliidu suunas, mille tüveks peab saama ühtsete reeglitega järelevalvemehhanism. «See on vajalik, et maksumaksjaid pangakriisis kaitsta.»

Kriis muutis mõttemaailma

Rompuy rääkis riigikogu liikmetele esinedes, et tema hinnangul on kriisi suurim mõju mõttemaailma muutumine. «Arusaam sellest, kui palju me (ELi riigid – toim.) tegelikult üksteisest sõltume. Sellega on raske leppida, aga me saame muuta selle milleski positiivseks – teadmiste üldiseks jagamiseks.»

Samuti hoiatas ta kõnes mugandumise eest. «Ma usun, et 2012. aasta märkis eurokriisi pöördepunkti, minu arvates ei ole Euroopa Liidus enam selline kriisiolukord. Aga me ei tohi olla liigselt rahul iseendaga, ei ELis tervikuna ega liikmesriikide sees, sest tagasiteed ei ole.»

Eesmärgil püsimine pole kerge, sest kärbete viljad on rasked tulema. «Me peame teadvustama, et majanduses toimuvad asjad ajanihkega. Kui on taastunud finantsstabiilsus, siis kulub aega enne, kui tuleb majanduskasv. Ja kui see juhtub, läheb veel aega enne, kuni luuakse uusi töökohti ja investeeritakse neisse.»

Seetõttu on Rompuy sõnul oluline liikuda edasi kolme põhilise eesmärgiga. Esiteks tuleb seada sisse tugev ja ühistel alustel põhinev pangandusjärelevalve.

Teiseks süvendada ELi ühisturgu, mille oluline samm on ELi ja USA kaubanduskoostöö, millest Rompuy loodab miljoneid töökohti mõlemal pool Atlandi ookeani. Ühtlasi on oluline ELi riigid omavahel logistiliselt paremini ühendada, mis Eesti jaoks avaldub näiteks Rail Baltica näol.  

«Meie kolmas prioriteet on keskenduda innovatsioonile kõige laimeas tähenduses. Isegi siin, Eestis, kus töötus väheneb kõige kiiremini, on ikkagi iga viies noor inimene tööta. Selliste tõsiste tagajärgede osas me ei saa lasta uutel ideedel raisku minna, peame leidma ausad ja efektiivsed lahendused.»

Lisaks rõhutas Rompuy, et ELi vananeva elanikkonna tingimustes tuleb leida lahendused tööjõuliikumise ja ametivahetuse kergendamiseks. Eelkõige tähendab see elukestvat õpet ja muutusi hariduses.

Kuidagi tuleb toime tulla ka ammenduvate energiaallikatega, et ükski riik ei oleks isoleeritud ega tekiks ka energiasaari. «Tuleb luua uusi sidemeid, et raisata vähem aega ja ressursse.»

Riikide suveräänsust ei ole vähendatud

Rompuy ütles riigikogulaste küsimustele vastates, et Euroopa Liidu föderalismi vastu aitab see, kui kaasata igasse otsustusprotsessi rahva valitud esindusorganid.

«Isegi kui on üks institutsioon määratakse Euroopa Liidus ülevaatajaks, siis rahvuslikud esinduskogud mängivad endiselt rolli. Iga suveräänsuse loovutamist tuleb vaadata iseseisvalt ja igas vallas tuleb leida uusi viise, kuidas kaasata rohkem Euroopa Parlamenti või rahvuslikke parlamente. Viimastel aastatel me ei ole suveräänsust tegelikult vähendanud, vaid kutsunud valitsusi ühte poliitikat ajama. Väga vähestel juhtudel on seda piiratud.»

Eesti toetab Ukraina lõimimist

Rompuyga kohtunud peaminister Andrus Ansip ütles, et arutas Rompuyga seda, kuidas hakkavad Euroopa Liit ja Eesti toimima ELi uuest eelarvest saadavate vahenditega. Rompuy lisas, et arutelu all olid ka energiaküsimused ja idastrateegia, milles ELi ja Eesti seisukohad on lähedased. Ansipil jätkus külalise kohta vaid häid sõnu.

«Just Rompuy oli see, kes juhtis läbirääkimisi nii edukalt, et meil on nüüd olemas eelarvekava aastateks 2014-20. See on hea eelarve Euroopa Liidule ja kindlasti on see hea eelarve Eesti Vabariigile,» ütles ta.

Kohtumisel räägiti ka eile toimunud Ukraina ja Euroopa Liidu tippkohtumisest ja Ansip kinnitas, et Eesti toetab Ukraina tihedamat lõimumist Euroopa Liiduga.