/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2013/02/23/1594596t1h1948.jpg)
Ehkki mõnedes kohtades on jaanuaris ilmunud «Eesti ajalugu II» tiraaž juba läbi müüdud, on suurest edust hoolimata veel kohti, kust seda palju avalikkuse tähelepanu pälvinud ajalooteost osta saab.
«Eesti ajalugu II» müügiedu lõi letid tühjaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahva Raamatu veebipood teatab, et selle aasta algul ilmunud «Eesti ajalugu II» tiraaž on läbi müüdud. Ka teost levitada aidanud kirjastusest Avita öeldi esialgu Postimehele, et tõepoolest on esimene tiraaž juba läbi müüdud ja tehtud on otsus juba uue trükkimiseks.
Tartu Ülikooli ajaloo instituudi juhataja Aivar Kriiska kinnitas, et päris läbi pole tiraaž kindlasti müüdud. «Ma pole nii palju arveidki väljastanud. Tean, et läbimüük, mille info hulgiladudest meile tulnud, on kindlasti üle 1000 eksemplari,» sõnas ta. Kriiska ütles, et praegu pole tiraaž otsa saamas ning küllap jõuab ka Rahva Raamatusse see uuesti müügile.
Küsimusele, kui suur esimene tiraaž üldse oli, jättis Kriiska vastamata, kommenteerides vaid, et tal on väga hea meel, et Eesti rahval on tõsine huvi oma ajaloo vastu säilinud. «Müügiedu oli päris tore ja üllatav.»
Kriiska arvas, et ka suurel avalikul vastukajal oli selles oma osa: «Aga mitte ainult. Olen sügavalt veendunud, et Eesti rahva ajaloohuvi on sügavam ja suurem kui vaid probleemidering, mis minu meelest kunstlikult üles tõstatatud. Huvi on ju näha ka sellest, kui palju tegelikult trükitakse nii tõlkeraamatuid kui originaalteoseid nii populaarteaduslikke, isegi suhteliselt imelikku kui ka tõsist ajalookirjandust. Huvi on olnud suhteliselt läbiv. Seetõttu ma ei saa öelda, et mind hirmsasti üllataks, et huvi ajalooraamatu vastu on, see on loomulik nähe. Küll aga oli üllatus, et huvi niivõrd kõrge on.»
Ka teose koostaja Anti Selart jäi selle menu Postimehele kommenteerides tagasihoidlikuks: «Lugejate suur huvi teadusliku ajalookäsitluse vastu on olnud meeldiv üllatus,» ütles ta. «Huvi põhiline tegur on kindlasti - kahetsusväärne - asjaolu, et eelmise võrreldava raamatu ilmumisest on möödunud kolmveerand sajandit.»