Päevatoimetaja:
Lomely Mäe

Anvar Samost: riigi armastus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anvar Samost
Anvar Samost Foto: SCANPIX

Kuulsin eelmisel nädalal uudistest ühte lauset, mis kummitama jäi. «Riik ei armasta inimesi, siin Eestis ei ole inimesi kunagi armastatud,» ütles kaamera ees naine, kelle paarisaja elanikuga kodukülas vald põhikooli viimased kolm klassi õpilaste puudumisel sulgeda kavatseb. «Räägitakse maaelu arendamisest /.../ aga tegelikult mitte midagi ei ole ja midagi ei tule, mitte kunagi ei tule,» viis teine sõnumi lõpuni.

Eesti riik ei armasta inimesi! Kõnealusel juhul – nagu tavaliselt – seisnes armastuse puudumine ühe valla juhtide soovis maksumaksja raha säästlikumalt kasutada.

Mis on siiski riigi armastus? Kuidas üldse saab riik – teatud alal elavate inimeste üldine kokkulepe elu korraldamiseks – kedagi armastada? Kas me ise, Eesti inimesed, armastame riiki või armastame hoopis kodumaad, kultuuri ja kaasmaalasi?

Tagasi üles