Eesti riigi sünnipäeva päikesetõusul pühapäeval Tallinnas Toompeal toimunud riigilipu pidulikul heiskamisel ütles riigikogu esimees Ene Ergma, et Eesti rahvas ja eesti kultuur püsivad, kui meie mõtted ja valikuvõimalused on priid.
Ergma: Eesti rahvas püsib, kui meie mõtted ja valikuvõimalused on priid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti vabariigil täitub täna 95 aastat. Mitte alati selle aja jooksul ei ole me saanud heisata oma trikoloori siin Toompeal ega kinnitada seda oma kodumajale. Neid võimalusi on kahjuks olnud poole vähem kui riigil sünnipäevi,» ütles Ergma.
Ta märkis, et tänavu märtsis võime öelda, et uus vabaduse aeg on osutunud pikemaks eelmisest, suure sõja eelsest. «Viimasel ajal kütab kirgi küsimus, kas eesti keel ja rahvas jäävad püsima. Kas see, et paljud eestlased on läinud välismaale õppima, töötama või lihtsalt õnne otsima, on märk tragöödiast või on see loomulik ja ootuspärane vabaduse kasutamine? Olen veendunud, et senikaua, kui enamik meist kannab Eestit oma hinges kaasas, nii kodumaal kui ka võõrsil, ei ole ohus ei meie keel, meel ega rahvas.»
Ta ütles, et Skype’i ja paljude teiste meie toodete edulood tõendavad, et karmist konkurentsist hoolimata on võimalik üleilmset edu saavutada kodusest Eestist lahkumata. Sel aastal astub Eesti kosmoseriikide hulka, aprillis lähetatakse Prantsuse Guajaanast orbiidile Eesti tudengite aastatepikkuse töö tulemusena valminud pisike, ent hästi nutikas satelliit, lisas ta.
«Eesti liigub edasi, kui oleme ise valmis maailma enda ümber paremaks muutma. Kodanikuühiskonna arenemise põhiväärtus on mõtteviisi ja suhtumise muutumine,» lausus Ergma.
Ta meenutas riigikogu Valges saalis kodanikuühiskonna tublimate tegijate tunnistamist ning märkis, et Eesti liigub edasi, kui oleme ise valmis maailma enda ümber paremaks muutma. «Eesti rahvas ja eesti kultuur püsivad, kui meie mõtted ja valikuvõimalused on priid. Kui meil on võimalus minna ja võimalus naasta. Võin öelda oma kogemusest, ja küllap rõhuv enamik teistki kinnitab seda, et Eesti rahval on väga tugev kodumaatunne, ükskõik, kus ka ei viibita.»
Ergma ütles, et sõltumata sellest, kas oleme siin või eemal, on meie kõigi kohustus hoida ja kaitsta meie Eestit, meie isamaad.