Täna, iseseisvusmanifesti 95. sünnipäeval, avati Stenbocki maja Rohelises saalis tahvel, millel on eksponeeritud iseseisvusmanifesti originaal ning Juhan Kuke käsitsi kirjutatud manifesti algtekst.
Galerii: Stenbocki majas avati tahvel iseseisvusmanifesti originaaliga
«Siin klaasi all on eksponeeritud Eesti iseseisvusmanifesti originaal – manifest kõigile Eestimaa rahvastele. See on meie riigi sünni akt. Riigiõiguse kõige olulisem dokument,» ütles peaminister Andrus Ansip stendi avamisel.
Manifesti originaal ja Juhan Kuke kirjutatud algteksti suurendatud fotokoopia on pärit riigiarhiivist, mis andis need riigisekretär Heiki Loodi ettepanekul riigikantseleile hoiule. Peaministri sõnul võib Stenbocki maja Rohelist saali hakata kutsuma Iseseisvusmanifesti saaliks, kuna lisaks manifestile endale on saalis eksponeeritud ka Juhan Kuke ja Jüri Jaaksoni portreed.
Ajaloolase Ago Pajuri sõnul oli manifestiga iseseisvuse välja kuulutamine Euroopas unikaalne. «Täna, 95 aastat tagasi keskpäeva paiku sai manifest heaks kiidetud. Seda võib pidada iseseisva Eesti Vabariigi välja kuulutamise daatumiks,» ütles Pajur.
Manifesti koostamine tehti ülesandeks komisjonile, kuhu valiti kirjanik Karl Ast, advokaat Jüri Jaakson, insener Ferdinand Peterson ja ühistegevusliikumise eestvedaja Juhan Kukk. Viimase õlule pani komisjon manifesti esialgse teksti kokkuseadmise.
Manifesti algteksti kirjutas Juhan Kukk käsitsi kolmele lahtisele kaustikulehele, kus ta tegi kõik parandused ja muudatused. Mustandkäsikirjas on näha mitmed mahatõmbamised ja lisandused, üksikute lausete ümbersõnastamised ning isegi mõne lõigu ümberkirjutamine. Valminud algtekst kiideti 21. veebruaril heaks.
Iseseisvusmanifest avaldati esmakordselt 23. veebruaril Pärnus. Päeva jooksul manifest trükiti, kleebiti kuulutustulpadele ja majaseintele ning saadeti laiali üle maakonna. Samal õhtul kell 8 luges Maanõukogu liige advokaat Hugo Kuusner manifesti ette Endla seltsimaja juurde kogunenud rahvale.
Kuigi märtsi alguseks hõivasid Saksa väed kogu Eesti, oli iseseisev riik tänu manifesti avaldamisele sündinud ning novembris 1918, pärast Saksa keisririigi sõjalist kokkuvarisemist, võis Eesti riikluse ülesehitamine jätkuda.