Ajaloolane: Eesti ei ühinenud euroliiduga ideaalide nimel

Euroliidu liikmesriikide lipud. Foto: SCANPIX

Ajaloolane Marek Tamm toonitas, et Eesti ei ühinenud Euroopa Liiduga väärtuste või ideaalide põhjal, vaid eelkõige ikka asistel põhjustel, sooviti saada osa liidu julgeolekust ja rahast.

Õigusteadlane Lauri Mälksoo leidis Kuku raadio saates «Välismääraja» vastuseks saatejuht Kadri Liigi küsimusele, miks möödub liiduga liitumise 5. aastapäeva tähistamine Eestis nii vaikselt, et ju siis euroliit töötab inimeste jaoks ja leitakse, et seda pole vaja torkida.

«Toetus on ju suur,» nentis ta.

Et euroliidul puudub ühtne välispoliitika, ei ole Marek Tamme hinnangul tingimata negatiivne külg, sest keegi ei garanteeri, et sellise ühise välispoliitika olemasolu korral see just Eestile kõige sobivam ja meeldivam pruugiks olla.

Liidus olemise 5 aastaga on tema hinnangul Eesti välispoliitika aga kindlasti saanud uued tiivad ning selle mõju on kasvanud.

Et euroliidu suurte liikmete aetav välispoliitika lähtub pigem huvidest ja mitte väärtustest, nagu Ameerika Ühendriikide välispoliitika George W. Bushi presidentuuri ajal, on Tamme hinnangul loomulik.

«Väärtuspõhine maailm on võimalik, kui kõik läheb hästi - või just vastupidises olukorras, kui tekitad teravad vastandused hea ja kurja vahel. Miski ei taga, et väärtuspõhine poliitika tingimata meie huve kaitseb,» rõhutas ta.

«Euroopa teatav relativism kohati isegi sümpatiseerib,» tunnistas Tamm, lisades, et just see relatiivsus on Euroopa kultuuri üks suuri saavutusi. 

Mälksoo nõustus temaga selles osas, et just see relativism on võimaldanud üsna erinevatel kultuuridel Euroopas koos eksisteerida.

Euroliidu käitumisest Vene-Gruusia sõja ajal rääkides selgitas Mälksoo, et meie etteheide, et Prantsusmaa ja Nicolas Sarkozy ei lähtunud Venemaaga läbi rääkides piisavalt õigluse väärtusest, on vaid asja üks külg, sest näiteks on olemas ka rahu väärtus ja ehk lähtus asjaolude kaalumisel Sarkozy rohkem sellest.