Tallinna reaalkool avab erapõhikooli

Tallinna reaalkool avab naabruses asuvas endises politseimajas erakooli. Pildil Alar Tamkivi Foto: Toomas Huik

Tallinna reaalkool avab sügisel erapõhikooli, kuhu alates märtsist hakatakse 1.-7. klassi reaalkallakuga õpilasi kirja panema, kellel polnud ehk munitsipaalkooli katsetel piisavalt õnne.

Uus kool hakkab kandma nime Reaali põhikool ja asub endises politseimajas Pärnu maantee ääres. Maja mahutab 18 klassi ehk 1.-9. klassini igas klassis kaks paralleeli.

Kui palju esimesel kooliaastal uues koolis õpilasi olema saab ja mitu klassi avatakse, näitab algav registreerimine.

«Siiani on olnud arvamine, nüüd tuleb tõehetk,» tõdes reaali põhikooli käivitamist vedav RK hariduse MTÜ juhatuse liige Alar Tamkivi. Uue kooli pidajad loodavad märtsi alguseks haridus- ja teadusministeeriumist ka koolitusloa kätte saada, et täie kindlusega õpilaste registreerimist alustada. Reaali põhikool oleks Tallinnas kuueteistkümnes erakool ning Eestis 37.

Esialgu pole Tamkivi sõnul vaja teha muud, kui reaali põhikooli kodulehel laps registreerida. Eelkõige arvestatakse, et esimesel aastal saab kindlasti avada 1. klassi ning loodetavasti klassi või kaks kuni 7. klassini. «Kui 15 õpilast tuleb kokku, avame klassi,» täpsustas Tamkivi.

Võib arvata, et äsja reaalkooli 1. klassi astumiseks katseid teinud rohkem kui 600 lapse seas, kellest kool sai vaid kahe klassi jagu vastu võtta, võib olla neid, kes sobivad avatavasse reaalkooli. Loomulikult peab nende vanemail olema nii palju raha, et algkoolis ligi 1500-eurone aasta õppemaks tasuda.

Tamkivi kinnitas, et reaali põhikooli kantakse reaalkooli vaimsus üle ning lapsi võetakse vastu sugugi mitte lapsevanema rahakoti paksuse, vaid eelkõige võimekuse alusel reaalainetes.

Tõsise ettevõtmise juures veidi naljatades lisas Tamkivi, et loodetavasti kooli ärimudel töötab, muidu poleks Austria «kapitalistid» (Austria taustaga ECE Capital OÜ), kellelt reaalkool Pärnu maantee maja rendib, reaalkooliga rendilepingut sõlminud.

Milleks reaalkoolile uut põhikooli vaja?

Tamkivi joonistas mõttes püramiidi: praegu on reaalkooli 1.-6. klassis kaks paralleeli ning alates 7. klassist kuni gümnaasiumi lõpuni 3. paralleeli ehk siis püramiidi tipp on laiem. «Oleme ammu unistanud, et oleks vastupidi ning rohkem oleks algklasse – põhikooli osas neli paralleeli ja gümnaasiumis kolm ehk gümnaasiumi jõuaksid kõige tugevamad, kes on meie koolis süvendatud reaalkallakuga õppinud,» rääkis Tamkivi.

Reaalkooli direktori Gunnar Polma sõnul valmistab see samm kooli ette ka juhuks, kui reaalkoolist koolireformi käigus puhas gümnaasium saab. «Siis oleks meil olemas ka oma põhikool,» lausus Polma.

Nii reaalkool kui ka nende naaber inglise kolledž, kes mõlemad elavad ruumikitsikuses ja unistavad ühisest hariduskvartalist, püüdsid endist politseimaja endale saada.

Alguses oli inglise kolledžil suurem lootus - kõigepealt üritasid nad riigivalitsejaile selgeks teha, et Riigi Kinnisvara ei peaks tühjaks jäävat hoonet müüki panema, vaid see tuleks anda Tallinna linnale koolihooneks. Müügiaeg juhtus masuaega ning hea asukohaga hoone müüdi  poolteise miljoni euro eest Austria taustaga firmale, kes pakkus peagi kolledžile rendilepingut. Läbirääkimised haridusministri Tõnis Lukase ja Tallinnaga kooli pidamise ühiseks rahastamiseks võinuks õnneliku lõpuni jõuda ning kolledž oleks selles majas avanud rahvusvahelise programmiga kolledžiõppe. Valimised tõid aga haridusministeeriumisse uue ministri Jaak Aaviksoo ning ilus plaan jäi seisma.

See oli võimalus reaalkoolile, kes mõtles välja erapõhikooli idee, esitas selle austerlastele ning läinud varasügisel sõlmiti edaspidise väljaostmisvõimalusega rendileping.

Reaalkoolis muheletakse, et natuke Westmanni ja Piibelehe lugu naaberkooliga juhtus, aga kui kahte kooli võiks ees oodata mingil moel ühine tulevik, siis on endine politseimaja ikka «perekonda» jäänud. Igal juhul unistavad mõlemad koolid, et kesklinna kvartal, millest mõlemad koolid suurema osa enda alla võtavad, kujuneks terviklikuks hariduskvartaliks.