Päevatoimetaja:
Lomely Mäe

Populaarsust kogub norskamist leevendav seade

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
71-aastane Vootele on nüüd juba üle kuu aja kasutanud CPAP-raviseadet ning tema öised hingamiskatkestused on vähenenud.
71-aastane Vootele on nüüd juba üle kuu aja kasutanud CPAP-raviseadet ning tema öised hingamiskatkestused on vähenenud. Foto: Liis Velsker

Möödunud aastast alates saavad kõik keskmise ja raskema öise hingamishäirega patsiendid soetada endale haigekassa toetusel CPAPi ehk püsiva positiivrõhu seadme.

«Eestis on saanud CPAP-aparaadi 300–500 inimest aastas, mis on alla tegeliku vajaduse. Esimesed CPAP-seadmed jõudsid Eestisse 1997. aastal, kuid kuni 2012. aastani pidid abivajajad need seadmed ise ostma, mistõttu oli sellise ravimeetodi kättesaadavus väga piiratud,» rääkis Unekliiniku juhataja Mae Pindmaa.

CPAP-seadmeid on müügil erinevas hinnaklassis. Haigekassa kompenseerib näidustustega patsiendile 85–90 protsenti kuludest, inimese enda osalus on sõltuvalt aparaadist ja maskist 35–115 eurot. Seni on Pindmaa sõnul aparaat antud vaid mõõduka, raske ja üliraske raskusastmega uneapnoega patsientidele.

Märksõnad

Tagasi üles