/nginx/o/2013/02/19/1585046t1hc1f8.jpg)
Enam kui pooleteise tuhande aasta eest laiusid praeguse Eesti ala metsade asemel peamiselt põllud, ehtemood ja relvad tulid importkaubana Balti aladelt või Skandinaaviast ning polnud linnu, mille ümber keenuks kaubandus.
Enam kui pooleteise tuhande aasta eest laiusid praeguse Eesti ala metsade asemel peamiselt põllud, ehtemood ja relvad tulid importkaubana Balti aladelt või Skandinaaviast ning polnud linnu, mille ümber keenuks kaubandus.
Balti mere piirkonna rahvaste kauplemist, võimukeskusi ja käsitöökodasid silmas pidades olid siinsed alad ääremaa, millel polnud olulist mõju. Ei olnud ka poliitilist või kultuuriliselt ühtset tervikut, mida saanuks kuidagi siinsete alade rahva või riigina käsitleda.