/nginx/o/2012/12/31/1506266t1h9c69.jpg)
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) eraldas mullu kokku 70 477 eurot tagasipöördumistoetust 91 Eesti päritolu inimesele.
MISA toetas mullu Eestisse tagasipöördujaid enam kui 70 000 euroga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Martin Eberi sõnul on Eestisse naasta soovijate ning ka toetust saanute arv viimastel aastatel kasvanud, samas kui Eestist lahkujate arv väheneb. Eelmisel aastal maksti tagasipöördumistoetust 91 inimesele, kuid Eestist lahkumiseks sai 2012. aastal toetust 36 kolmandate riikide kodanikku, kelle toetuseks eraldas sihtasutus kokku 18 167 eurot.
Mehi ja naisi oli Eestisse tagasipöördujate seas üsna võrdselt – toetust sai 48 naist ja 43 meest. Suur osa tagasipöördujatest olid perekonnad koos lastega.
«Vanuselises lõikes paistis silma, et tagasipöördujatest 35 protsenti olid alaealised, 32 protsenti noored tööealised 26–35aastased inimesed ning 17 protsenti naasjatest olid vanuses 36–46 eluaastat,» rääkis Eber.
Kõige enam ehk 31 protsenti tuli etnilisi eestlasi ja Eesti kodanikke tagasi kodumaale Ameerika Ühendriikidest, Vene Föderatsioonist 20, Ukrainast 10 ja Kasahstanist kaheksa protsenti. Tagasipöördujaid oli lisaks ka Soomest, Iirimaalt, Hispaaniast, Valgevenest, Norrast, Rootsist, Itaaliast, Belgiast, Prantsusmaalt, Suurbritanniast, Saksamaalt, Moldovast ja Brasiiliast.
«Eestist lahkujate statistika näitab aga teist trendi – lahkuvad vanemaealised inimesed. 39 protsenti toetust saanutest olid vanuses 71–80 aastat, 28 protsenti olid 61–70aastased ning alla 30aastaseid lahkujate hulgas ei olnud,» kommenteeris Eber.
Enamik ehk 67 protsenti Eestist lahkujad suundusid etnilisele kodumaale Vene Föderatsiooni ja 25 protsenti Ukrainasse, aga ka Valgevenesse.
Eber kinnitab, et sarnane vanuseline trend on olnud ka eelnevatel aastatel ning Eestist rändetoetuse abil etnilisele kodumaale lahkujad on ka varem suundunud eelkõige Venemaale ja Ukrainasse. Eberi sõnul on enamik näitajaid sarnased eelmiste aastatega, kuid esmakordselt on kõige rohkem toetust taotlenud tagasipöördujad Ameerika Ühendriikidest, mitte Vene Föderatsioonist nagu varasematel aastatel.
Eestist pikalt eemal viibinud või välisriigis sündinud eestlaste ja Eesti kodanike Eestisse naasmist ning teiste riikide kodanike tagasipöördumist kodumaale on toetatud alates 1992. aastast.
Tagasipöördumistoetuse maksimaalne summa on 2000 eurot. Toetust saab taotleda Eesti kodakondsusesse kuuluv või Eesti elamisluba omav etniline eestlane, kes on Eestist emigreerunud vähemalt 10 aasta eest või sündinud välisriigis ning vajab Eestisse tagasitulekuks oma majandusliku ja sotsiaalse seisundi tõttu toetust.
Eestist kolmandasse riiki lahkumise toetust kuni 1000 euro väärtuses saab taotleda välismaalane, kes on elanud Eestis vähemalt 10 aastat ning kes omab kehtivat reisidokumenti või muud tagasipöördumist võimaldavat dokumenti. Remigreeruja peab võtma kirjaliku kohustuse Eesti Vabariigist lahkuda ning tema elamisluba peab olema kehtetuks tunnistatud. Lahkuda soovivad mitte-eestlastest kodanikud peavad olema Vabariigi Valitsuse otsusega vabastatud Eesti kodakondsusest.
Toetusi jagatakse vajaduspõhiselt majanduslikku ja sotsiaalset seisundit arvestades kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest ka 2013. aastal. Käesoleval aastal on tagasipöördumiseks mõeldud toetuse kogusumma 71 000 eurot. Remigreerumise toetamiseks mõeldud eelarve on kokku 20 000 eurot.
Kokku on aastate jooksul toetatud ligi 26 000 välismaalase etnilisele kodumaale naasmist ning 1800 etnilise eestlase või Eesti kodaniku tagasipöördumist Eestisse.