Ingmar Pärn sattus Autorollo pankrotitoimkonna etteotsa seeläbi, et ta esindas pankrotiprotsessis üht oma klienti, krediiditankimisega tegelevat OÜd Port One.
«Võlakütt» jahib sajakordset kasumit
Võlgade tagasivõitmisega tegelev Pärn nägi Autorollo pankrotiprotsessis võimalust varast tühjaks veetud firmaga teenida. Palju teenida. «Me oleme tagasi võitnud pealtnäha lootusetumaid juhtumeid,» ütleb vanas ajakirjandusmajas kontorit omava Krediidikorralduse juht Pärn.
Tartu taustaga mees ostis vaid 3500 euroga üles 327 000 euro väärtuses Swedbanki ja Kredexi võlanõuded Autorollo vastu. Seega, kui vastaspool peaks pikaks kujuneda tõotavas protsessis kaotama ja pankrotitoimkonna hagi rahuldatama, oleks see Pärnale otsekui lotovõit. Ligi sajakordne vaheltkasu.
Varem on Pärn sellise kassi-hiire mängimisega avalikkuse tähelepanu pälvinud aastaid tagasi, kui ta üritas Tartu maantee laiendamise käigus kaubelda Tallinna linnalt endale kuulunud parkla aluse maa eest turuhinnast mitu korda kõrgemat hinda. Tulutult.
Pärna madal ja rahulik hääl mõjub otsekui kirikuõpetaja jutlus. «Mulle ei meeldi suhtumine, et tänane advokaadibüroo on otsekui keskaegne kirik, kuhu sa võisid oma pattude eest peitu minna ja vastutust kartma ei pidanud,» ütleb ta.
Pärnal endal pole seadusega pahandusi olnud.
Ainus intsident jääb aastasse 2008, kui tal tekkis vanalinnas naissoost konstaabliga eriarvamus ja ta rikkus formaalselt politseiniku seatud viiemeetrist ohutsooni, misjärel umbes ühepromillise joobega kainestusmajja toimetati.
«Ma arvan, et sellise joobega võiks reede õhtul pool vanalinna kainerisse viia,» ütleb Pärn.
Ent sellegi vaidluse Pärn hiljem kohtus võitis ja 1200-kroonine trahviotsus tühistati. Seega, seaduse silmis on Pärn plekitu.