/nginx/o/2011/06/02/608920t1hfc54.jpg)
Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni reformierakondlasest esimehe Peep Aru hinnangul vajavad jälituslubade arvu üheksaprotsendilise kasvu tagamaad põhjalikku analüüsi.
Jälituslubade arv on aastaga pea kümnendiku võrra kasvanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erikomisjon tutvus justiitsministeeriumis valminud ülevaatega, mille kohaselt kasvas jälitustegevuse lubade arv 2011. aastaga võrreldes 668 juhtumi ehk üheksa protsendi võrra, seejuures kasvas näiteks telefonide pealtkuulamise lubade arv 18 ja varjatud jälgimine 15 protsenti. Kohus jättis mullu rahuldamata kolm jälituslubade taotlust, mis on 0,3 protsenti määruste koguarvust, teatas riigikogu pressitalitus.
Aru sõnul eeldab erikomisjon, et jälitusasutused, kohus ja prokuratuur analüüsivad põhjalikult jälituslubade arvu suurenemise põhjuseid. «Loodan, et kohtute poolel keeldumise üliväike protsent näitab eelkõige luba küsivate asutuste põhjalikku eeltööd, mitte aga nende kergekäelist väljastamist,» lausus ta.
Selleks, et inimeste põhiõigusi võimalikult vähe riivata, tuleb tema sõnul lähtuda põhimõttest, et kriminaalmenetluses võib jälitustoimingutega tõendeid koguda siis, kui muude menetlustoimingutega on see välistatud.
Aru märkis, et kriminaalasjade hulk, millele kohus ja prokuratuur jälituslubasid andsid, mullu varasema aastaga võrreldes oluliselt ei muutunud ning lubade koguarvu kasvatas töömahukate menetluste hulk. Kui kokku tehti kriminaalmenetlustes 8316 jälitustoimingut, siis pea kaks kolmandikku ehk 65 protsenti lubadest moodustasid kõneeristus ja telefoninumbri omaniku päringud, mida tänavu jõustunud seadusemuudatuste kohaselt enam jälitustoiminguks ei loeta.
Aru kinnitusel jäävad jälitamiste seaduslikkuse küsimused järelevalvekomisjoni töö üheks prioriteediks. Ta avaldas lootust, et jälituslubade andmise ning jälitustegevusest teavitamise kontrollimiseks annab parema võimaluse üle-eelmisel aastal seadustatud ja justiitsministeeriumis loomisel olev jälituslubade register.
Suveks peaksid tema sõnul näha olema ka justiitsministeeriumi kriminaalmenetluse seadustiku analüüsi komisjoni esimesed tööviljad. «Analüüsi oluliseks lähtekohaks peab saama inimeste põhiõiguste parem kaitsmine. Kaaluma peaks, et sedavõrd suure inimeste põhiõiguste riive üle võiks tulevikus otsustada ainult kohtunik,» lisas Aru.