Juhtkiri: kodanik löökaugus – kas mõni poliitik hoolib?

Foto: Urmas Nemvalts

Meie juhid, olgu nad või valitud, ei mõista meie kannatusi. Löök­augud tänavatel lõhuvad autosid ja üksiti perede eelarveid, ent vaid väike osa sellest kahjust jõuab teeomaniku, s.o omavalitsuse või riigi kraesse.

Õigus­aktides on kirjas, milline peab liiklemiseks avatud tee seisukord olema – ei tohi olla auke, mis on laiemad kui 20 cm või sügavamad kui 2,5–5 cm. Samuti on väga selge, et tee seisukorra eest vastutab selle omanik. Mitte näiteks ilmataat, mõni muu müütiline tegelane või loodusnähtus.

Kui meie tänavatel on suured augud, siis selle põhjus on see, et valitud poliitikud – linnas või vallas – pole oma eelarvet tehes arvestanud kulude hulka piisavalt raha teede sõidukõlblikuna pidamiseks ja/või on nad lasknud teid ehitama/hooldama inimesed, kes ei oska seda teha. Kui me kahju tekitamise eest vastutamist ei nõua, siis võime jäädagi rääkima «igast kevadest» ja «halbadest oludest» ning lobiseda seltskondlikult sellest, et Helsingis on tänavad, aga 80 kilomeetrit lõuna pool on miskipärast tänava-nimeline «kartulipõld».