Galerii ja videod: Ao tänava rahvas pidas kodutänava 80. sünnipäeva

Teadaolevalt peeti möödunud reedel Tallinnas Kassisabas esimest korda Eestis tänava sünnipäeva. Nimelt sai Ao tänav 80 aasta vanuseks. Kogukonnaürituse algatasid tänava inimesed.

Ao tänav sai nime 15. veebruaril 1933 ja erinevalt paljudest teistest on see ka ametlikult dokumenteeritud.

Nii mõnedki Kassisaba asumi elanikud avastasid möödunud reede õhtul, et nende harjumuspärasele liikumisteele vaikses agulitänavas on tekkinud takistusriba, mis kujutas endast rõõmsat rahvamassi, äkkena kaetud toidulaudu, särisevaid grillahje, lumehanges lustivaid lapsi ja kuumi jooke rüüpavaid vanemaid, kelle vahel jõlkusid lühema või pikema rihma külge rakendatud neljajalgsed pereliikmed.

Kogu tänava ulatuses leegitsesid seinte ääres õueküünlad, aknaraamide küljest naeratasid vastu kirjud nägudega õhupallid, ning loosungid seintel ja plankudel soovisid tänavale õnne 80. juubeli puhul.

Uskumatu agarusega olid tänava perenaised küpsetanud hulga kooke, teinud salatikorvikesi, koduleiba ja paljusid teisi hõrgutisi, mida jagati lahkelt kõigile möödujaile. Kuumad joogid, pits külmarohtu ja morss läksid kui kerisele, iga maja kõrval miilas aga korralk grillahi, millel valminud vorste üksteisega võrdlemas käisid. Kellel küpsetas viinereid gaas, kellel valmisid jahimehevorstikesed otse sütel, - ära ei põlatud ühtegi ja sõbraliku arutelu korras selgus, et ühtviisi head on kõik. Nii käisidki mehed suurte vorste täis plekk-kaussidega ringi ja sundisid sünnipäevalisi näppe rasvaseks tegema.  

Et külalistel igavaks ei läheks, esitas tänavaelanikest moodustatud naisansambel mõned laulud, kordamööda korraldati ka trepikojakontserte, kus samuti lauldi ja pilli mängiti. Ühes trepikojas tehti koguni diskot - avatud korteriukse juurde seati üles pult ja nooruke diskor lõbustas trepikojas õõtsuvat rahvamassi.

Värviline pržektor valgustas pimedavõitu tänavat ja selle valguses rääkis muinsuskaitsja Oliver Orro rahvale Ao tänava ajaloost. Pärast kõnede pidamist said lapsed muusika saatel lumel pöörlevates värvilaikudes lõbutseda ja tantsijaid leidus hilise õhtuni.

Enne aga kui laul lahti saadi, käis tänava elanike protsessioon läbi enamuse majadest. Iga maja ees peatunud poolesajapealine rongkäik kuulas selle maja elanike tuvustust - räägiti nii endast kui oma maja pikast ajaloost - ja mindi edasi. Tänava üks vanemaid elanikke, Heli Susi, rääkis pikalt nii Otto Tiefi valitsuse kultuuriministrist, kes seal elas, kui ka küüditamisest ja paljudest muudest ajaloosündmustest, mis tänavas kõik aset olid leidnud.

Kui jõuti majani, kus elab riigikogu liige Mart Laar, avanes Laari korteriaken ja peremees vinnas end ratastoolist püsti. Ta tervitas naabreid, soovis õnne kodutänavale ja ütles, et ei riskinud libedaga veel õue tulla, kuna jalad hästi ei kanna.

Nagu eestlaste pidudele omane, saabus õhtu lõpuks ka saun. Sõna otseses mõttes saabus, sest kohale veeres autosaun. Saun pandi sooja ja poole tunni pärast said elanikud alates paariaastastest kuni eakateni seal juba leili võtta. Lumes karastamas käijaid oli mitmeid ja kohalikud poisid Mattias ja Tõru olid julgemad, kes end lumel karastamas käisid. Möödasõitva takso juht tegi poolpaljaid poisse lumel nähes igatahes suured silmad.

Ao tänava sünnipäev kestis vähemalt kella üheni öösel, siis hakaksid ka viimased külalised laiali minema. Paljudes majades käis aga pidu veel tükk aega.