Reportaaž galeriiga: ringkäik rahvusraamatukogu varjatud ruumides

Rahvusraamatukogu avab oma juubelinädala puhul lugejatele uksed ka nendesse ruumidesse, mis muidu jäävad varjatuks.

Tõnismäel asuva hoone 20. sünnipäeva ning rahvusraamatukogu tänavuse 95. aastapäeva tähistamiseks korraldatakse sel nädalal lahtiste uste päevad, mil korraldatakse tasuta ekskursioone, töötube, seminare ja kohtumisi. Täna tutvustati pärast mullust remonti maja ajakirjanikele ning fotograafidele.

Uhkusega viis raamatukogu direktor Janne Andresoo külalised läbi Eduard Wiiraldi galerii harulduste saali, kus lisaks väärtuslikele teostele on ka ilmselt maja kõige hinnalisem mööbel – lugejad saavad istuda maja vanima, umbes 100-aastase laua taga, mis pärineb veel Riigiraamatukogu ajast.

Nimelt loodi rahvusraamatukogu 21. detsembril 1918. aastal Riigiraamatukogu nime all ning rahvusraamatukoguks muutus ta alles 1935. aastal. Koos Eesti Vabariigi lakkamisega kadus ka Riigiraamatukogu, mis taastati 1988. aastal, kui Riiklikule Raamatukogule anti Eesti Rahvusraamatukogu staatus.

Edasi lasti piiluda raamatukogu hoidlatesse, mis tehti viis aastat tagasi korda nii, et seal on raamatutele vajalikud tingimused. Kõige hapramaid ja hävimisohus olevaid trükiseid, mis on kõige tundlikumale paberile trükitud, hoitakse aga suisa külmkambris. Selleks on olemas kaks kambrit – eelkambris on 14 kraadi, tavakambris 8 kraadi sooja. «Kui neid trükiseid on tarvis sealt välja tuua, siis jäetakse need kõigepealt eelkambrisse soojema kliimaga harjuma ning alles seejärel tuuakse nad tavakliima kätte,» rääkis Andresoo. Samuti hoitakse eelkülmkambris raamatukogu laserplaate ning helikassette.

Kõige unikaalsem on selles külmkambris terve ajalooline raamatukogu – 140 aastat vana talupoegade raamatukogu, mille Ida-Virumaal Vihula vallas ärksad koolmeistrid ja külamehed panid omal initsiatiivil ja oma raha eest kokku. «Metsiku küla raamatukogu» tegutses toona 18 aastat, kuid et võimud ei lubanud seda enam pidada, jäi kogu ühe perekonna kätte ning jõudis 1968. aastal riikliku raamatukogu kätte.

Maa-alused seadmeruumid

Möödunud aasta remondi käigus said aga korda ka rahvusraamatukogu kliimaseadmed. Need asuvad maa all. Muuseas, kokku 10-korruselisest raamatukogust kaks asuvad maa all ning sissepääs käib tegelikult kolmandalt korruselt. Üheksandal korrusel on aga seade, mille abil väljatõmmatav õhk soojendab sissetõmmatavat puhast õhku, mis säästab energiat. Nii on ka talvel sissetõmmatav õhk juba 11-12 kraadi soe, rääkis haldusjuht Mati Kibin. «Külmajaama võimsus on nüüd kolm korda suurem kui vana oma. Raamat tahab olla 18-20 kraadi käes ja et suvel seda saavutada, on sellist võimsust tarvis,» sõnas ta.

Lisaks lugemissaalidele näitas Janne Andresoo ka spartalikke individuaalkabiine, mida saab suuremaks süvenemiseks kasutada. Neid kasutatakse küll vähe – ilmselt pigem seetõttu, et lugejad lihtsalt ei tea nende olemasolust – ent kokku on neid mitukümmend.

Kunagine perioodikasaal on lugejate vähenemise tõttu ümber ehitatud ja seal on nüüd arvutiklass, auditoorium ja avar näitusesaal, kus praegu Silvi Väljali raamatuillustratsioonide näitus.

Rahvusraamatukogul on praegu ligi 41 000 aktiivset lugejat, kellest pea pool noored. Paar aastat tagasi tehtud lugejauuringu andmetel on 31 protsenti külastajatest üliõpilased, veel käib palju loomeinimesi, teadlasi, doktorante ja õppejõude.

Tõnismäele 1985.-1993. aastatel ehitatud rahvusraamatukogu arhitekt on Raine Karp, sisekujundaja Sulev Vahtra. Siiani on ta Baltimaade suurim raamatukogu kokku 52 000 ruutmeeriga, mille hoidlates on ruumi kuni 5 miljonile raamatule. Praegu on siin hoiul 3,4 miljonit eksemplari.