/nginx/o/2009/05/01/171692t1h1203.jpg)
Olin auratransformatsioonist palju head kuulnud.
Totaalne auratransformatsioon
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sa ei kujuta ette, kui vabastavalt see mõjub!» pajatas õhetav Evelin, demonstreerides fotosid oma vanast ja uuest aurast. «Juur- ja päikesepõimiku omadused koondusid hara tšakrasse, kõritšakra koondus südametšakrasse ning kroontšakra kolmanda silma tšakrasse. Tasakaalukeha ühendab nüüd kõrgema vaimse keha otse füüsilise kehaga! Mistõttu energiakehad, astraalkeha ning eeterkeha kaovad sootuks, ainuüksi tänu sellele kaotasin kaalus üle 20 kilogrammi!»
Vana hea Tiina oli samuti aurat tuuninud.
«Auratransformatsioon on püsiv ja sügav aura ning sisemise sära suurendamine, mis ankurdab inimese karisma, motivatsiooni ja intuitsiooni vahelise sünergia koos füüsilise tegutsemisega,» kõneles ta äraseletatud ilmel ning Tiina pale hiilgas, justkui oleks pütitäie vahukoort pintslisse pistnud. «See vabastab sisemisest reservuaarist selge ja puhta energiavoo, mis oli varem paisu taga, seisev ja sünge. Inimene muutub silmanähtavalt õnnelikumaks ja motiveeritumaks!»
«Justnimelt, motivatsioon kasvab meeletult!» torkas Evelin.
Vaatasin oma motiveeritud sõbrannasid ning tundsin, kuidas kadedus kõritšakrat pigistas. Elame murrangulisel ajastul, maailmas võnguvad uued energiad ja minu sõbrannad sõidavad uute autodega. Evelin sai just Audi A6 Allroadi ja Tiinale liisiti Subaru Forrester, mis on Evelini masinast küll poole odavam, aga viis korda kallim kui närune Peugeot 207, millega liiklen mina – nüüd on neil ka uued aurad, seeaeg kui mina pean vana panniga leppima! No kas ei pane niisugune asi jooma? Eriti kui mõelda, et nad said need riigi raha eest.
«Auratransformatsioon võimaldab aura vaimuenergial avaneda, et võtta vastu uusi tugevaid indigo- ja kristallenergia impulsse,» koogas Tiina.
Evelin undas: «Pärast auratransformatsiooni hakkab inimene leidma elus uskumatult palju otseteid, kuid keegi teine ei tee tema eest asju ära. Kõik põhineb alati ja igal ajahetkel ainult inimese enda püüdlusel elada oma elu avaral skaalal ja võimalikult täisväärtuslikult. Ma arvan, et ma panen nüüd rulluisud alla ja teen paar tiiru ümber maakera!»
«Auratransformatsioon võimaldab saavutada sügava sisemise tasakaalu, mida ei ole võimalik sõnadega väljendada, seda tuleb lihtsalt ise kogeda! Kusjuures auratransformatsioon pole üldse kallis, koos tasakaalustamisega 350 krooni pluss käibemaks, mille saab kanda koolituskuludesse,» õpetas Tiina.
Niisiis seadsin ühel kaunil kevadhommikul oma sammud auratransformatsiooniputkasse, mille aadressiga sõbrannad mind lahkesti varustasid. Mind võttis vastu kitlisse mähitud naisterahvas, ruumis lehvis praerasva lõhn.
«Vabandust,» küsisin mina. «Kas siin tegeldakse auratransformatsiooniga?»
«Just nii,» vastas naisterahvas. «heitke pikali. Mul on karmavõla tõttu elekter praegu välja lülitatud, aga pole hullu, selle väikse asja saame ikka korda aetud. Teil raha on muidu kaasas? Ma käin Statoilis ja toon paar kabanossi.»
Ulatasin rahatähed ning naisterahvas lausa lendas ruumist välja.
«Võtsin igaks juhuks ühe suure coca-cola ka,» ütles transformaator tagasi jõudes, istus minu kõrvale diivanile ja kiindus silmadega rämpstoitu.
«Jumal, jumal!» sositasin mina, «nüüd saan endale uue aura, seest siiruviirulise, pealt kullakarvalise!»
Kuid hetk hiljem seisin silmitsi hoopis teistsuguse fenomeniga!
«Vabandage,» ütles ta kabanosse mugides, nii et sinepit pritsis mõlemast suupoolest. «Olen näljane nagu hunt, pole eile õhtust saadik midagi hamba alla saanud, aga tühja kõhuga ei tohi aurat transformeerida, tšakrad võivad ära närtsida.»
Silmitsesin auratransformeerijat lähemalt ja ütlesin:
«Hei, teie! Kas te ei ole mitte Ene Peekon, minu paralleelklassiõde algkoolipäevilt? Kooli ajal, ma mäletan, hüüti teid Põssaks?»
Transformaator tuiutas mind jahmunult, siis valgus äratundmine üle tema palge:
«Muidugi olen! Ja sina oled Anne Memedova, keda kooli ajal hüüti Peerukotiks!»
Milline rõõmus taaskohtumine! Ene jutustas oma elust:
«Ma elan õnnelikus ja tasakaalukas suhtes uue elukaaslase Velloga, mul on eelmistest kooseludest kolm toredat indigotüdrukut Catriin, Retlyn ja Janely ning kaks võluvat indigo-kristallpoissi Pätrick ja Rhemi. Tegelikult on ka Vellol teatavaid indigopoisi omadusi, ilmselt oli ta üks esimesi indigolapsi, kes Eestis sündis. Vello on väga aus ja sisimas vankumatu tõeotsija, kes ei suuda valetada ei endale ega teistele, sel moel väljendab ta oma võimetust tulla toime olukorraga, kus puudub tasakaal.»
Ene jutust mõistsin, et hetkel viibib elukaaslane kinnipidamiskohas, selles olevat süüdi tõsiasi, et Vellol on tegelikult sega-aura, kus leidub natuke ka vana aja aurastruktuuri. Igatahes ei kannatavat jutt, nagu oleks Vello mingit vanamutti kirvega löönud, mingit kriitikat.
«Rahalises mõttes on muidugi raske. Olin viis aastat kinnisvaramaakler, alguses polnud vigagi, aga kui majanduskriis tuli, siis… Jumal tänatud, et leidsin selle transformatsiooniotsa ja lolle leidub piisavalt. Ei kujuta ette, kuidas ma Volvo liisingut maksta jõuaksin, ehkki juhilube mul tegelikult polegi. Aga ilma autota ei kujuta ma oma elu enam ette!» jutustas Ene.
Kinkisin Põssale veel 100 krooni ja tulin tulema. Parem elada vana auraga ja sõita Peugeot 207ga kui olla ametlikult lolliks tunnistatud.