Ilves Stockholmis: me vajame lennukat soovi olla parimad

Toomas Hendrik Ilves. Foto: Laura Oks / Postimees

President Toomas Hendrik Ilves osales eile Rootsis kultuurifestivalil Estival ja kõneles Estivali pidulikul õhtusöögil ligi 700 inimesele.

Riigipea meenutas, et Stockholmil ja Rootsil on temale ja ta perele väga isiklik tähendus: «1944. aastal põgenesid minu vanemad okupeeritud Eestist järgmise okupatsiooni eest siia, Läänemere läänekaldale. Rootsi aitas neile anda hea hariduse ja lõpetada ülikooli. Rootsi oli neile – nagu veel kolmekümnele tuhandele nende kaasmaalasele – vabaduse väravaks.»

Ilves sündis ja elas veidi üle kolme aasta Stockholmi Vällingby eeslinnas, sealt rändas nende pere edasi Ameerikasse.

«Tänutunne rootslaste ja Rootsi riigi vastu on mind saatnud kogu elu,» kinnitas ta, sest «kord seisis siin kaldal üks väike rahvakild koduta ja kodumaata, teadmatuses ja samas lootuses ning just siin ulatasid rootslased põgenikele käe ja andsid uue kodukatuse pea kohale».

Ilves rõhutas ka, et Rootsis sai hilisematel aastakümnetel toimuda eesti kogukonna aktiivne ja nähtav poliitiline tegevus, aidates nõnda hoida Eesti riiki.

«Ja mis äärmiselt oluline, mida ei tohi kunagi unustada: Rootsi oli üks neist vähestest, kes järjekindlalt ja pühendunult nõudis 1990. aastate esimesel poolel – Carl Bildti valitsuse ajal ja tema eestvedamisel kogu Läänemaailmas – okupatsioonivägede kiiret ja lõplikku lahkumist Eestist,» ütles president.

Rääkides eesti keelest ja kultuurist, ütles ta, et eesti keelel on kõrgem ametlik staatus kui kunagi varem, lisades: «Meie inimesed õpivad, töötavad ja teostavad end kõigis maailmajagudes ning sageli leiavad selle kõrvalt aega olla Eesti riigi, rahva ja kultuuri saadikuteks. Nähkem selles meie tugevust ja meie võimalusi.»

Ilves tsiteeris Estivali peoõhtu ühte juhti, paadipõgenike poega Kristian Luuki, kes jutustas Stockholmi Eesti Päevalehele eestlusest oma väärtushinnangutes ja meenutas Rootsis valgelt lehelt elu alustanud vanemaid: «See on ka mind mõjutanud – kuidas teha õigeid valikuid, saada hea haridus ja teha tarku otsuseid. Olen veendunud, et see edasipüüdlikkuse mentaliteet on mind teinud edukaks – oluline polnud mitte lihtsalt olla hea, vaid parim.»

Seda me vajame – lennukat soovi olla parimad, sõnas president Ilves.

«Muidugi vajab eesti keel ja kultuur nii hoolt kui ka kaitset,» ütles ta. «Aga me ei pea seda säilitama muutumatuna – mis tähendab konserveerimist, sulgemist, arengu peatamist. Nii pole ka võimalik. Eesti kultuur ja eesti keel peavad hoidma oma juuri ja identiteeti ning samal ajal maailmaga kaasas käima.»

See, mida me näeme Eesti kultuuriga sündimas, ei viita ei sulgumisele ega hääbumisele, selle üheks kinnituseks on ka 30 aastat vana, ent ometi hoogsalt kaasaegne eesti kultuuripidu Estival Stockholmis, kinnitas president Ilves, lausudes: «Tänan teid kõiki, kes te aastakümnete vältel olete siin hoidnud elavana eesti keelt ja tugevana eesti meelt.»