/nginx/o/2013/02/15/1575748t1h71b9.jpg)
Oxfordi zooloogiaharidusega Matt Ridley kuulub maailma parimate teadus(aja)kirjanike hulka, kelle raamatuid on avaldatud 30 keeles. Eesti keeles 2002. aastal ilmunud «Vooruse lätted» ja «Genoom» vajaksid hädasti kordustrükki. Nimetatud teostes lahkab Ridley nauditava elegantsi, muheduse ja asjatundlikkusega inimloomuse ja -käitumise evolutsiooni.
Oma viimases raamatus «The Rational Optimist» vaeb Ridley inimkonna heaolu soosivaid ja takistavaid tegureid kiviajast tänapäevani. Ridley kohta ootuspäraselt on üheks suunanäitajaks Charles Darwin, teiseks seekord Šoti moraalifilosoof ja poliitökonoom Adam Smith. Sellise koosluse puhul pole ehk üllatav, et «Ratsionaalne optimist» võitis 2011. aastal Hayeki preemia ning The Economist kuulutas selle aasta raamatuks. Tõepoolest, Friedrich Hayeki vaated liberaalsele demokraatiale ja turumajandusele on Ridleyle lähedased ning leiavad korduvalt viitamist.
«Ratsionaalne optimist» kujutab endast põhjalikku analüüsi eeldustest, mis võimaldavad inimeksistentsi majanduslikku, tehnoloogilist ja kultuurilist õitsengut, ning piirangutest, mis seda takistavad. Ridley järgi saab kultuuriline evolutsioon toimuda vaid oludes, kus looduskeskkond ja ühiskondlikud tingimused võimaldavad tööjaotust, spetsialiseerumist ning info, kaupade ja teenuste vaba vahetust. Tulemuseks on kollektiivse teadmuse teke, mis tuleneb üksikisikute teadmiste vastastikusest segunemisest. Selline sünergia loob omakorda eeldused uute tehnoloogiate arenguks ja nendega kauplemiseks.
/nginx/o/2019/04/10/11940100t1h9297.jpg)