Ärikeeluga ettevõtja jätkas uue nime all töötajate petmist

Eurod Foto: SCANPIX

Norras Trondheimi lähedal asuvas laevatehases on puhkenud konflikt, kuhu on segatud kohalikud ametivõimud ja hulk Eesti odavtööjõudu, afääri keskmes on aga ärikeeluga Eesti mees, kes on vahepeal nime vahetanud.

Loo keskmes on kaks seltskonda, kes räägivad ühest ja samast konfliktist, mis toimus Norra laevatehases. Pilt, mille nad viimase poole aasta sündmustest maalivad, on aga vägagi erinev. Üks pool leiab, et alatud skeemimeistrid tõmbasid ausatel Eesti töömeestel naha üle kõrvade ja jätsid võõral maal hätta, vastaspool väidab aga, et nurisejad on intrigandid, loodrid ja viinaninad, kes oma hädades paljuski ise süüdi, vahendab ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».

Tööandja võttis kohtumisele telesaate meeskonnaga kaasa oma kaamera, millega iga sõna jäädvustati. Lisaks toodi kohale endine töödejuhataja, kes kinnitas, et palgalised olid halvad ja raha takerdus hoopis Norra peatöövõtja juures.

Tänaseks on tehases lepingud Eesti firmadega katkestatud ja vaidlusesse on kaasatud ka Norra ametiühing ning maksuamet, kes töömeeste väidetavat alamaksmist uurivad.

Kümnete kaebajate seas on 47-aastane Toomas Urb ja 20-aastane Andrus Joala Tallinnast, 20-aastane Saaremaa poiss Jan Kirs ning 69-aastane pensionär Uno Laus Haapsalust. Neil kõigil on üldjoontes sama lugu. Mullu augustis tehti neile ettepanek sõita tööle Norra dokki laeva siseviimistlustöödele, kuid kokkuvõttes osutus see seikluseks, mille haavu lakutakse tänaseni.

Toomas, Andrus ja Jan paigaldasid isolatsiooni- ja tuletõkkevilla ning pidid saama 9 eurot tunnis kätte, Uno tegi ventilatsiooni ja plekitöid, mille eest lubati 12 eurot tunnist.

Laus kinnitas, et teadis, et kohati võib tööd nimetada lausa orjatööks. Töötajate sõnul polnud palk mitte ainult ülekohtuselt väike, vaid ka Norra kriteeriumide järgi ebakorrektne, tööandja aga pole nende süüdistustega nõus.

Segadused lepingutega tekitasid töömeestes kahtlusi

Enamik mehi kohtus esimest korda Tallinna sadamas. Kokku startis 7. augustil Norra poole 12 töömeest kolmes autos. Kui Laus oli allkirjastanud lepingu juba Eestis, siis teised ei teadnud sõites sedagi, kuhu firmasse nad tööle asuvad.

«Kui algselt oli jutt, et teeme kohapeal lepingu, enne kui lähme, tööandjad lubasid, et nad panevad paagi kütust täis, kuna kõik on firma kulul minek, siis lõpuks oli see, et me läksime oma kütusega ja ilma töölepinguteta. Ainuke asi, mis meil oli, oli laevapiletid ja kõik,» rääkis Joala.

Sihtkoht oli Trondheimi lähedal asuv Rissa dokk, kus oli pooleli kaks laeva. Kokku töötas tehases üle 300 mehe, enamik endisest idablokist. Eesti villapaigaldajate tööandja oli firma Top Installation, mille juht ja omanik on Aarne Susi. Kui nad nädalapäevad pärast töö algust lepinguni jõudsid, olid tingimused segamini nagu pudru ja kapsad.

Kui alguses lubati töötajatele nende sõnul üheksa eurot kätte, siis lepingusse läks kirja üheksa eurot miinus maksud. «Sellise hinnaga ma ei oleks elu sees kokku leppinudki,» kinnitas Toomas Urb.

Lausil oli küll korralikum leping firmaga Boneyard Records, aga varsti pärast tööle asumist kuulis temagi vanadelt olijatelt, et raha laekumisega on probleeme.

«Küsisin, et mehed, kuidas palgaga on, millal saanud olete jne ja mehed ei olnud palka saanud sellel momendil kolm kuud,» rääkis Laus ja kirjeldas, et probleemid palgaga olid kõigil töötajatel.

Tööandjad aga nend väidetega nõustuda ei taha. Top Installationi töödejuhataja Tarmo Jõgi ütles, et kõik, kes töötasid, said oma rahad kätte. «Töö tulemuste järgi saadakse palka. Kui sul tulemusi ei ole ja sa teed ma ei tea mida, siis ei ole midagi loota kah,» ütles ta.

Töötajaid muutis närviliseks see, et kohale sõitmise kütusekulu hüvitamine, mis pidi toimuma saabudes, muudkui venis ja tööandjal polnud võimalik isegi osaliselt maksta.

«Kui need lubadused libisema hakkasid, siis juba tekkisidki need mõtted, et see asi ei ole õige. Et kui firmal on niivõrd suur objekt käes, niivõrd palju töölisi, et mismoodi ei suuda firma ära maksta seda 20 eurot kütuseraha,» selgitas Joala.

Töötajate palgarahad sõltusid kurikuulsast ärimehest

Olles juba paar nädalat kohal olnud, kuulsid erinevate firmade all töötavad mehed, et nende kõigi rahad sõltuvad tegelikult kellestki Mark Janisest, kelle endine nimi oli Marek Harik.

Tegu on kurikuulsa mehega, kes koos kaksikvenna Janek Harikuga ka neli aastat tagasi «Pealtnägijasse» sattus, kui vendade Prantsusmaale saadetud töömehed nägid näguripäevi ja pidid rahatuna sõna otseses mõttes koju põgenema.

Marek Harikule toona kuulunud firma Estonian Shipbuilding oli lõpuks pankrotihalduri sõnul nii tühjaks kanditud, et sealt polnud midagi võtta ja kokku umbes 30 inimest jäid palgast ilma või said ainult osalise hüvitise riigilt. Marek Harikule pandi ärikeeld ning algatati kriminaalasi, mida uuritakse tänaseni. Selgub aga, et pärast skandaali vahetas mees nime ja jätkab sisuliselt sealt, kus varem pooleli jäi. Uue firma nimi on OÜ Royalsky, selle ametlik omanik on tema naine ja uue nimega Mark Janis ise on firmas projektijuht.

«Ei no miks inimene ei või töötada kuskil? See, et on ärikeeld, inimene ju võib ju töötada kus tahes firmas ja saada selle eest palka ja ega see, et tal on ärikeeld, ei tähenda seda, et ta ei võiks töötada,» lausus Susi. Toomas Urbi sõnul on Susi aga «elementaarne tankist».

«No mina siis nimetan neid samamoodi mingiks paksuks seaks, näiteks seda Urbi. Tema, kui tema võib nimetada mind selliseks, mina ütlen talle «paks siga»,» lausus Susi.

Rahade mittelaekumise tõttu pidid töömehed nälga kannatama

Kui emotsioonid kõrvale jätta ja juriidikat jälgida, siis on skeem üsna keeruline. Laevade tellija on Norra firma Bergen Group, kes omakorda võttis siseviimistluse alltöövõtjaks Norra firma R&M Ship Interior. Viimane omakorda tegi lepingu Eesti firmaga Royalsky, mille projektijuht on Mark Janis. Too omakorda sõlmims lepingud Aarne Susi firmaga Top Installation ja oma venna Janek Hariku firmaga Boneyard Records. Nemad omakorda palkasid rahata jäänud töölised.

Isegi kui selle pika ahela eesmärk polnud jälgi segada, siis on tähelepanuväärne, kuidas ajalugu ennast kordab. Janek Harik ütles kaamera ees, et segastesse olukordadesse tõmbab teda halb seltskond. «Ma ei teagi, kuidas see juhtub, et halb seltskond või lihtsalt,» lausus ta.

«Arusaamatused hakkasidki tekkima siis, kui juba oli üks kuu aega möödas, kui ma hakkasin Aarne käest küsima ja ütlesin, et tõesti on häda majas, mul ei ole sentigi raha. Kogu Eestist kaasa võetud söök hakkab meil otsa saama, mul ei ole raha, et poest süüa tuua,» meenutas Joala.

«Mul oli üks asi hea, et ma olen pensionär, mul oli, millest elada, võib öelda, aga poistel, kes seal teised töötasid, neil ei olnud mitte mingeid, võib öelda kaudseid sissetulekuid,» selgitas Laus.

Jõgi sõnul oli meestel aga raha piisavalt. «Ütleme niimoodi, kes armastasid juua seal, et muidugi ei olnud suitsu, aga siis kui tuli mingi nädalalõpp, siis joogi jaoks oli küll neil raha,» ütles Jõgi.

«See, et nad ei oska oma rahaga ümber käia, et kui neil on reedel palgapäev, siis esmaspäeval põhimõtteliselt neil seda raha enam ei ole. Tegelikult nii ongi, et ma võin kanda neile kasvõi 5000 eurot, neil esmaspäevaks seda raha enam ei ole,» lisas Harik.

Lausi kinnitusel olid töömehed aga lausa näljas. «Jah ja veel see Susi seal juures naeris, et mis te siin nutate, metsas marju, seeni jätkub, kala on olemas ja kalapüük, see oli muide üks toitumisviis,» kirjeldas ta.

Töömeeste sõnul hakkasid nad lõpuks oma tööaega piirama. «Kui alguses veel tegime 12-tunniseid tööpäevi, hakkasime tegema 8-tunniseid tööpäevi, et oleks kindel, et Eestis, kui läheb asi töövaidlusesse või kuskile, nagu ta kahjuks läks, et saame nõuda need kaheksa nagu töötundi välja, aga et ületundide peale nii kindlad ei ole, et siis ärme ületunde tee,» selgitas Joala.

Toomas Urbi sõnul tembeldas Susi teda süüdlaseks. «Susi kohe hakkas sellega, et mina olen organisaator, ma olen paha, ma ei tee tööd, ma olen paks. Temal on tuhat pilti, et on salaja pildistanud mind,» rääkis ta.

Tööandja sõnul tegid mehed praaki

Tõestuseks näitab Susi videot, kus tema sõnul töid ümber tehakse. Väidetavalt tegi Toomas Urbi punt nii massiivset praaki, et seda tuli kaks nädalat ümber teha.

«Sealt siis tekkiski nagu vaidlus. Ja kui mina, mille kohta on ka tunnistajad seal laevas, sõimasin põhimõtteliselt neil näo täis, et ma lasen teid päevapealt lahti, te olete teinud täiesti praaki, et mis te mängite lolli ja niimoodi, siis mina jõudsin, 15 minutit ma läksin laevast välja ja jõudsin oma kontorisse, tegin arvuti lahti ja oli tulnud Maren Urbilt minule meil, et kõik olid saatnud juba lahkumisavalduse,» lausus Susi.

«See oli 5. september, kui nad mulle helistasid ja palusid, et ma saadaks nende esindajana Aarne Susile nende lahkumisavaldused. Kuna olukord oli muutunud juba talumatuks,» lausus tööliste esindaja Maren Urb.

Villamehed jõudsid töötada paar päeva alla kuu, kui esitati lahkumisavaldus, millega nad andsid 15 päeva etteteatamisaega. Ärimehed seevastu tõestavad paberil, kuidas rohkem kui pooled nende töölistest olid laiskvorstid ja kogu projekt oli seetõttu graafikust kõvasti maas.

«See jutt ei ole õige. Kui mehed ei saanud enam palka kätte, vot peale seda siis hakati jah juba üle jala laskma,» rääkis Laus.

Koju tagasisõit kujunes õudusunenäoks

Ka plekksepp Laus otsustas septembri keskel, nädal pärast esimest palgata palgapäeva, koju sõita. Kõige seikluslikumaks kujunes aga Joala ja Kirsi tagasitee, kes asusid enda sõnul Norrast teele Susi lubaduse peale, et laevapilet Stockholmist Tallinna on broneeritud.

Töömeeste sõnul läks sõit hästi, kuni pärast Norra piiri ületust läks auto katki. «Raha sentigi polnud, et sinna midagi sisse panna, et seda autot remonti viia. Helistada me kumbki ei saanud, et mul oli telefon Eestis ja Janil oli juba pandud telefonil välja helistamine kinni, sellepärast, et ei saa ju palka, millest arveid maksta,» selgitas Joala.

Tema sõnul ööbiti viis päeva autos ja selle aja jooksul oldi ka praktiliselt söömata. «Lõpuks saimegi natukese raha jälle kuidagi kokku kraabitud autost või igalt poolt pangakontode pealt jälle midagi, et sai natukenegi endal viie päeva jooksul süüa lubada,» rääkis ta.

Maren Urbi kinnitusel ei vastanud Susi ka meeste kõnedele.

«Kindlasti mingid korrad ma ei võtnud vastu, sellepärast, et nädalavahetusel on ka mul omad toimetused, omad asjad, telefon ei ole minu kõrval kogu aeg, aga on ka olukordi, kus ma olen vastu võtnud,» ütles Susi.

Hädas ehitajad jõudsid lõpuks Stockholmi ja pöördusid Eesti saatkonda, kuid ka diplomaadid ei saanud teha muud, kui helistada veel kord Susile.

«Ja ma ütlesin ka saatkonna naisterahvale, et aktiivselt tegelen sellega, et saada see raha, kuna hetkel tõesti mul ei olnud arve peal raha ja minu arve tähtajad ei olnud veel käes ja ma üritasin saada seda raha kuskilt mujalt,» selgitas Susi.

Lõpuks võtsid töömehed piletite ostmiseks oma peredelt laenu. Ettevõtjate sõnul on fiaskos süüdi ühelt poolt soss-seppadest konfliktsed «kalevipojad», aga teisalt Norra peatöövõtja, kes algul maksetega viivitas ja lõpuks katkestas novembri alguses ootamatult lepingu firmaga Royalski, kelle tiiva all kas otse või kaudselt kõik eestlased töötasid. «Pealtnägijale» saadetud selgituses täpsustab Bergen Group, et probleemi sisu oli odavtööjõu kasutamine, mille suhtes kehtib neil nulltolerants.

Petta saanud töömehed pöördusid töövaidluskomisjoni

Pärast seda, kui ahela alumises otsas alltöövõtjad objektilt minema saadeti, võttis väidetavasti firma R&M kohustuse ise Eesti töömeestele lõpparved välja maksta. Segastel asjaoludel jäi see aga tegemata.

Janek Hariku hinnangul ei ole selles loos korrektselt käitunud norrakad. «Kindlasti, sellepärast kindlasti, et alates detsembrikuust sai minu jaoks see asi läbi ja ma kõndisin rahuliku, rahuliku näoga ringi, et kõik peaks olema korras,» rääkis ta.

Äpardunud ettevõtjad kinnitavad, et teevad endast kõik, et töölised saaksid raha. Marek Harik alias Mark Janis kohtus «Pealtnägijaga» kaamera ette tulemata ja kinnitas, et sõidab kohe koos enda advokaadiga Norrasse kinni jäänud raha välja nõudma.

Pettunud villabrigaad usub, et see kõik on bluff, nagu neli aastat tagasi, kui petta said Prantsusmaale sõitnud töölised. Toomas Urb, Joala ja Kirs pöördusid Eestis töövaidluskomisjoni, kes mõistis detsembris neile välja saamata jäänud töötasud – kolme mehe peale üle 10 000 euro.

«Sellest õigusest on täpselt nii palju kasu, et ma saan iga õhtu magama minnes endale korrutada, et mul oli õigus. Et rohkemat selle õigusega midagi teha ei ole,» ütles Joala.

Toomas Urbi sõnul ei suvatsenud Susi isegi kohale tulla, et midagi vaidlustada. «Noh eks seal oli selgelt näha, et pole midagi vaidlustada,» märkis ta.

«Ma ei olnud hetkel Eestis, kui see kutse mulle tuli, kuna mina tol hetkel veel toimetasin ka Norra poole peal ja see oli seal kuskil novembri alguses. Ma ei mäleta täpselt jälle kuupäevi või oli see, millal see kutse tuli,» selgitas Susi.

Kui algul lubas Mark Janis, et otsustavad läbirääkimised toimuvad Norras selle nädala esmaspäeval, siis nüüd lükkusid need tema sõnul reedele.