Strandberg: kriisist päästab roheline revolutsioon

Roheliste kodulehe fragment. Foto: www.erakond.ee

Roheliste liider Marek Strandberg kutsub üles koostama energiasäästule ja energeetikauuendusele tuginevat majanduse kiiret turgutuskava, mis vähendaks tööpuudust ja kosutaks majandust, käivitades ühtlasi rohelise tööstusrevolutsiooni.

Postimees avaldas Ivari Padari kärpe- ja maksukava, mis sisaldab 15 erinevat ettepanekut. Mida teie sellest kavast arvate?

Siiralt, ma ei arva sellest mitte kui midagi. Rahvasuus on kaks head väljendit sellise majandus- ja rahandusparanduse kohta: «nagu tumm leilis» ja «nagu ahv käia seljas».

Nende väljendite päritolu kohta ei tea ma samuti mitte midagi (nagu Padari plaanide päritolu ja nende adekvaatsusegi kohta), aga need kajastavad samuti sellist rapsivat tegevust, mida harrastatakse, kuna õigel ajal pole vaevutud asju läbi mõtlema.

Kordan nagu papagoi: ainult kulude kärpimine viib jätkuvate kulude kärpimisteni ning rööbiti tuleks tegeleda väga jõuliselt majandusportsesside taastamise ning pigem isegi nende uuendamisega.

Uue majanduse alus on aga energiasääst ja sellega seotud uued tehnoloogiad - ilmselt minu poolt väsimuseni korratud fraas. Aga pole parata, muud võimalust lihtsalt pole.

Selle «Padari paketi» tulemus pole kahjuks muu, kui et Postimees esitab mõne kuu pärast üsna sarnase küsimuse uuesti.

Rahaliselt kaalukaim ja silmatorkavaim on maksupakett: tulumaksu tõstmine 26 protsendile, astmeline tulumaks, automaks jne. Kuidas te nende ideede otstarbekust kommenteerite?

Maksud kajastavad ja kehastavad ennekõike riigi huvisid, aga mitte väärtusi. Aeg oleks tegelema hakata väärtustega: kliima ja keskkonnasõbraliku ning inimväärse majanduse alustalade meisterdamisega. See viib meid edasi.

Täna saaksime teha ka valiku, kas muuta kalliks inimene või muuta kalliks loodusressursid. Padari plaan muudab kalliks just inimese töö ja loomulikult hakkavad ettevõtted sellest ka loobuma ja asendama seda ressursimahuka tegevusega.

Kahjuks ei tea ma sellest plaanitavast automaksust täpsemalt. Sõidukite energiakulukust võiks aga loomulikult piirata ja seda aitaks arukas maksukorraldus kindlasti teha.

Miljard krooni tahetakse kärpida täiendavalt riigi tegevuskuludelt. Kui realistlik see tundub?

See tunduks realistlik, kui meie e-võimekus oleks paremini vastav nendele miljarditele, mis selle loomiseks on kulutatud.

Ühe võimalusena on laual ka riigikaitse kulude vähendamine 1,5 protsendile, mis hoiaks tänavu kokku pool miljardit krooni. Kuidas te sellesse suhtute?

Kaitsevõime ja riigikaitse jätkusuutlikkusse tuleks lõige teha kindlasti viimases järjekorras. Julgeolek on see, mis nii kohaliku kui üleilmse kriisi käigus enim haavatavaks osutub.

Kavas on ka erakondadele eraldatava raha kärbe 7 protsenti. Kuidas teie erakond sellesse suhtub?

Erakondadele makstavaid riigieelarvelisi summasid võiks loomulikult kärpida, aga samas tuleks neid summasid ka ühtlustada....vähendada eelarverahastuse erinevust n-ö suurte ja väikeste erakondade vahel. Eks mõelge ise: needsamad suured erakonnad, kes saavad kõige rohkem raha oma poliitilise ja ideoloogilise tegevuse edendamiseks, on ju olnud ka suuremal määral oma ideede levitajad just suurema rahastuse tõttu. Rahastamise ühtlustamine looks võrdsed eeldused ka uute ideede levitamiseks ja kaitsmiseks, mida kriisis eriti vaja.

Mida teie erakond riigieelarves terendava augu täitmisel teistmoodi teeks?

Me toimetaksime oluliselt teistmoodi ja oluliseks, mida teeksime, oleks majanduse kiire turgutuskava, mis keskenduks energiasäästule ja energeetikauuendusele. Kiirele, läbimõeldule ja jõulisele. Energiasäästule suunatud tegevuste tagamine on kindlaim viis nii tööpuuduse vähendamiseks kui ka majanduse kosutamiseks.

Täna ei ole veel hilja selle kõigega algust teha. Ütleme ausalt: vaid pimedad ei märka rohelise tööstusrevolutsiooni võimalusi. Need võimalused on meile koju kätte toodud ja Euroopa Liidu plaanidega kinnitatud. Meie valitsus siin aga kahtleb ja kõhkleb jätkuvalt näiteks kliimasõbraliku majanduse möödapääsmatuses ning keskendubki meie meelest asendustegevusele, milleks on lauskärpimine, mis läheb suure tõenäosusega üle epideemiliseks kärpimiseks.