Armastus Tartu moodi

Aasta 1963. Marika loori hoiab diadeem, mille ehtekunstnik Helle Vahter tegi oma pinginaabrile. Nüüd kannavad seda kõik Marika naissoost järeltulijad oma pulmapäeval. Foto: Erakogu

Tartus Tähtvere vanimas osas seisab õhtuhämaruses elevandiluukarva kahekorruseline nelja korteriga maja. On 29. september 1962. Raik-Hiio Mikelsaar istub klaveri ees. Klaverimängu täiendab laul «Ainus mõte, ainus palve: / jää mu juurde suvel talvel. Hoiame tormis ja tuules / ikka, et õnn jääks me juurde ...» Hääl sõnade taga kuulub Marika Jürgensonile, kes on värskelt sõrme saanud kihlasõrmuse.

Noorpaar tõstab kihluse õnneks klaasi karastusjoogiga Kevade. Pärast minnakse koos kinno vaatama filmi «Odüsseuse eksisõidud». Odüsseuse rännakutega ongi paslik võrrelda tollest õhtust alguse saanud Mikelsaarte ühist teekonda Tartus, mis karidest ja katsumustest hoolimata on alati ülikoolilinna turvalisse sadamasse tüürinud.  

Nii Raik kui ka Marika on kasvanud Tallinnas. Raik kolis vanemate ning kolme vennaga Tartusse 1950. aastal, Marika tuli ülikooli arstiks õppima seitse aastat hiljem.