Sester ei pea kodualuse maa maksuvabastust mõttetuks

Foto: Andres Haabu / Postimees

Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Sven Sester ütles, et omavalitsuste otsus suurendada kodualuse maa maksuvabastuse kattevarjus maamaksumäära tekitab inimestes segadust, kuid sellest hoolimata ei saa tema hinnangul öelda, et maamaksuvabastus oleks mõttetu.

Riigikogu rahanduskomisjoni juhtiv Sester ütles Postimehele, et IRLi veendumuse kohaselt peab kodualune maa olema maksuvaba ja nii see 1. jaanuarist kõikjal Eestis 1500 ruutmeetri ulatuses ka on.

Ta nentis samas, et maamaksu langetamise ja tõstmise õigus on kohalike omavalitsuste otsustuspädevuses. Nii on tema sõnul praeguseks teada, et paljud omavalitsused on suurendanud maamaksumäära elamumaale, mis on suurem kui 1500 ruutmeetrit, ja maa eest, kus ei asu inimese elukoht, ning samuti on tõstetud ärimaa maamaksu.

«Minu hinnangul ei ole see hea praktika, et kodualuse maa maamaksuvabastuse kattevarjus on omavalitsused otsustanud suurendada oma tulubaasi, tõstes maamaksu maksimummäärani. See tekitab inimestes paratamatult segadust,» ütles Sester, kelle sõnul peaksid omavalitsusjuhid teadma, et maamaksuvabastuse tõttu saamata jäänud tulu kompenseeritakse omavalitsustele riigieelarvest.

Sesteri hinnangul ei saa kokkuvõttes siiski nõustuda arvamusega, nagu oleks maamaksuvabastus mõttetu. «Vastupidi, tänu maamaksuvabastusele saab kõikjal Eestis sõltumata omavalitsusest kindel olla, et kuni 1500 ruutmeetri ulatuses on kodualune maa maksuvaba,» lausus ta ja lisas, et see tähendab paljudele inimestele väiksemat maksukoormust.

Kodukulude alandamine, sealhulgas kodude vabastamine maamaksust oli IRLi üks valimislubadus enne 2011. aasta riigikogu valimisi. Erakond lubas niinimetatud lepingus valijaga vabastada kodud maamaksust, toetada küttekulude vähendamiseks korterelamute soojustamist ning ohjeldada monopole.

Postimees kirjutas täna, et kodualuse maa maksuvabastusest tekkinud tulude kaotuse korvamiseks on paljud linnad ja vallad tõstnud maamaksumäära. Suurte kruntide omanikud seisavad seetõttu olukorra ees, kus 1500 ruutmeetrit on küll maksuvaba, aga sellest üle jääva maa eest tuleb tasuda senisest kõrgema maksumäära järgi.

Mõnes vallas, kus maksumäära on kahekordistatud, maksab 3000-ruutmeetrise krundi omanik nüüd sama palju kui mullu, kuigi pool krunti on maksuvaba. Kui inimesel on mitu kinnistut või pole ta end õigel ajal oma kodukinnistule registreerinud, ootab teda aga mullusest palju krõbedam maksuteade.