President andis armu abikaasa mõrvarile ja hõimlase tapjale

President Toomas Hendrik Ilves Foto: Priit Simson

Kui president Toomas Hendrik Ilves on oma ametiajal paistnud silma sellega, et on jätnud enamuse süüdimõistetud kurjategijate armuandmispalved rahuldamata, siis oma teisipäevase otsusega lasi riigipea vabadusse ja laskis Venemaale saata abikaasa julma mõrva eest karistust kandnud naise ning teise naise, kes oli tapnud oma elukaaslase õe.

Neist esimene, 1973. aastal sündinud Venemaa kodanik Liliya, kes tappis 2005. aastal oma abikaasa, saadetakse pärast armuandmist Venemaale, kus elab tema haige ema. Ühtlasi kehtestati talle 10-aastane Eestisse sissesõidukeeld, selgitas presidendi kantselei.  

Liliya sooritas julma kuritöö 2005. aasta augusti keskel, kui olles oma abikaasast lahutamas, soovis saada endale mehele kuulunud korterit. Naine korraldas abikaasaga Ida-Virumaal surnuaial kohtumise, võttes eelnevalt kaasa haamri ja kirve ning kutsudes sündmuskohale ka oma kaks venda. Nimelt lootis Liliya provotseerida oma abikaasaga kakluse ning oli kindel, et löömingusse sekkuvad ka vennad. Liliya plaan läkski täide ning kolmik peksis kannatanu vaeseomaks. Seejärel vedasid nad mehe jõe äärde, kus Liliya hoidis oimetu mehe pead seni vee all, kuni ohver uppus.

Politsei jõudis Liliya tabamiseni sama aasta oktoobri alguses ning naine ongi sellest ajast saadik trellide taga veetnud. Viru maakohtu 2007. aasta 14. detsembri otsusega sai Liliya ähvardamise ja mõrva eest 14-aastase vangistuse. 2008. aasta aprillis kvalifitseeris ringkonnakohus Liliya süü ümber tapmiseks ning vähendas karistusaega üheksa aastani. Kuna tema karistusaeg algas 2005. aasta 1. oktoobris, jõudis ta enne presidendilt armu saamist ära kanda ligi seitsme ja poole aasta pikkuse vangistusaja.

Teine teisipäevase otsusega presidendilt armu saanu, 1984. aastal sündinud Merli, kes tappis 2008. aastal tüli ajal oma elukaaslase õe, on kasvatanud vanglas peagi 4-aastaseks saavat last, kes ema vangistuse jätkudes peaks minema kas sugulaste hoole alla või lastekodusse. Peaaegu pool karistusest kandnud naisel on vabaduses elukoht ja võimalus saada töökoht. Riigipea otsusega jääb ta armuandmise järel kriminaalhooldaja järelevalve alla.

27-aastase Merli mõistis Harju maakohus 2009. aasta detsembri alguses süüdi tapmises ja karistas teda kuueaastase vangistusega.

Politsei uurimisandmetel toimus raske kuritöö 2008. aasta 9. septembri õhtul kella 20.45 ajal Tammsaare teel Mustika kaubanduskeskuse lähedal, kus Merli haaras noa ja pussitas endast kaheksa aastat vanemat sookaaslast. Pärast pussitamist helistas kahtlustatav ise kiirabisse ja jäi sündmuskohale politseinikke ootama. Kiirabi viis üliraskelt vigastada saanud kannatanu haiglasse, kuid meedikutel ei õnnestunud tema elu päästa ja ta suri järgmise päeva hommikul.

Ringkonnaprokuröri Ainar Koigi sõnul viisid traagilise veretööni segased peresuhted, mille käigus läksid omavahel tülli Merli ning tema elukaaslase õde. 2008. aasta 9. septembri õhtul asusid naised Tallinnas tänaval tüli klaarima ning peagi puhkes rüselus. Politsei tuvastas uurimise käigus, et varem endale noa taskusse pistnud Merli võttis külmrelva välja ja torkas selle sihilikult ohvrile südamesse. Merli vaidles sellele kohtus vastu, kinnitades, et oli oma elukaaslase õega kohtuma minnes võtnud noa kaasa enesekaitseks, mitte kellegi tahtlikuks tapmiseks.

Merli selgitas, et ka rüseluse käigus ei tahtnud ta ohvrit pussitada. Ta väitis, et teine naine ründas teda esimesena, noa haaras ta enesekaitseks ning ilmselt tõmbas ohver ise rüseluse käigus endale noa südamesse.

Koigi sõnul otsustas ta maakohtus nõuda kohtualusele kuueaastast ehk miinimumkaristust, kuna noore naise varasem minevik oli laitmatu, samuti aitas ta uurimisele igati kaasa. Ühtlasi kahetses naine juhtunut ja oma viimases sõnas vabandas kannatanute ees.

Varasemalt on president Ilves oma ametiajal, alates 2006. aasta sügisest, andnud armu seitsmele süüdimõistetule.