Käesolev talv on tekitanud Tallinna tänavatel olukorra, kus sõidukijuhtidel on vaja juba suuremat osavust aukudest mööda laveerimiseks ja paljudel suurtel tänavatel on kiirus piiratud 30 kilomeetrini tunnis. Tallinna Tehnikaülikooli professor nendib, et suurim probleem on alarahastuses.
Tallinna tänavatel laiutavad endiselt suured löökaugud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aukude parandajad annavad oma osa, et suuremad laiutajad tasaseks siluda, kuid tööd jagub endiselt. Uuesti saab meenutada tallinlaste ütlust, et pigem tuleks kokku lugeda tänavad, kus auke pole. Nii saaks nimekiri tunduvalt lühem.
Teetööline ja märkide paigaldaja Eduard Roos võtab asja huumoriga. Järjekordse ebatasase tee liiklusmärgi Lasnamäel Smuuli tänavale üles seadnult ütleb ta, et liigume nüüd siia lähedale, Narva maanteele, et järgmised kohale asetada. Kokku paigaldab ta päevas keskmiselt 30-40 märki. Küsimusele, kas tööd ikka jagub kella kaheksast viieni, vastab Roos imestusega «Nii vähese ajaga küll ei jõua!».
Kevadel on Roosil lisaks veel üks kohustus – ka need märgid tuleb kokku korjata, mis on inimeste poolt teepervedele või kraavi visatud. Ikka selleks, et kommunaalametile kahjunõuet esitada. Viimast on keerulisem teha siis, kui märk oli eelnevalt hoiatavalt üles seatud. Et taolist märkide põõsasse viskamise olukorda vältida, pildistab Roos tõestusmaterjaliks iga paigaldatud märgi koheselt üles.
Praeguse sula ja külmakraadide vaheldumine on teekatet oluliselt lõhkunud ja Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna teetehnika professor Andrus Aaviku sõnul tuleb ka talvel kindlasti auke lappida. Kuid ainuüksi aukude lappimisest ei piisa. «Meie teede katendi konstruktsioon ehitatakse 15 aastaks, kuid kate ise tuleks asendada suurematel magistraalidel umbes iga viie aasta tagant, side katendiga kaob, bituumen vananeb,» selgitab Aavik. See tähendab, et ka hetkel sõelapõhjaks kulunud Vabaduse puiestee katet pole korralikult uuendatud ning nii need augud sinna ka tekkinud on.
Hetkel käivate remonditööde käigus kasutatakse ajutist asfaltsegu, kuid see tuleks kevadel kindlasti ümber lappida. Ajutise asfaltsegu jaoks soojendatakse kuskilt mujalt freesitud vana asfaltsegu üles. «See on normaalne,» ütles Aavik andes mõista, et Eestis parandatakse tänavaid ja teid õigesti. Suurimaks murekohaks peab professor aga teede rahastamist, mis on viimastel aastatel üha rohkem vajaka jäänud. Probleemid süvenevad ja kui olukord sellises tempos jätkub, saavad Tallinna tänavad korda umbes saja aastaga.
2005. aastal tegi Tallinna Tehnikaülikool uuringu Tallinna tänavate seisukorra ja tehtavate tööde kohta. Siis selgus, et tollaste hindade järgi kulutas linn kordades vähem raha kui linna enda kehtestatud normatiiv aastas ette nägi. «Selgus, et see raha, mis peaks minema vastavalt linnavalitsuse otsusele remontidevaheliste perioodide alusel tänavatele, peaks olema 4-5 korda suurem,» rääkis Aavik.
Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel ütles ERRile, et 2007-2008 aastatel olid investeeringud suurusjärgus 500-600 miljonit krooni. «See on selline summa, mille investeerimisel me suudaksime teede olukorda oluliselt parandada,» lisas ta.
Tänavu on linnaeelarves teedesse planeeritud seitse miljonit eurot investeeringuid. Sellele lisandub 12,8 miljonit, mis läheb linna panusena tänavu valmiva Ülemiste liiklussõlme väljaehitamiseks.