Mida noorem vietnamlane, seda jutukam. Näiteks 16-aastane orvuna kasvanud Khue seletas nüansirikkalt, kuidas teda kasvatanud pere müüs ta Vietnamis 12 000 dollari eest saatjale, kes pidi ta Saksamaale tööle toimetama. Saatjaga võeti Moskvast auto ja sõideti metsani. Mees poisiga kaasa ei tulnud, teda nägi Khue viimati 1. veebruaril.
1992. aastal sündinud Huong ladus istungil pealtnäha kõik kaadid lauale. Poisi sõnul müüsid ta vanemad Vietnamis varanduse ja võtsid laenu, et maksta 16 000 dollarit inimesele, kes korraldaks reisi ja ajaks korda dokumendid jõudmaks Suurbritanniasse. Venemaal võttis järje üle teine saatja, kuid instruktsioonid lõppesid Eesti piiril.
23-aastane Dinh väitis aga tõsimeeli, et kogu piiriületuseni viinud reisi võttis ta ette ise ja isegi metsani jõudmiseks võttis Peterburist takso. Vietnamlaste seltskond nägigi üksteist esimest korda metsas, mõned päevad enne vahistamist. Eesti piiri ületamisel läks igaüks oma teed.
End 14-aastaseks nimetav Van rääkis kohtule, kuidas tegelik sihtriik oligi Eesti, kus lubati kopsakaid palkasid. Teel piirini oli autos veel kuus vietnamlast, aga mitte ühtegi neist, kes koos temaga kohtu ees.
Grupis torkab silma Armeenia kodanik Garik, kes väitis, et ületas piiri eesmärgiga jõuda oma armastatu juurde. See, et tema pass oli Venemaal väidetavalt kadunud, meest ei takistanud. Mis linnas tema südamedaam elab, Garikule ei meenunud.
Dokumendid muutusid koormaks
Meeste jutt muutub uduseks siis, kui teemaks on neid piirile eskortinud eurooplane või see, kus ja mis asjaoludel kadusid dokumendid. Mitmed tõotasid, et pass kadus metsa, osad jätsid selle meelega Venemaale või isegi Vietnami, kuna välismaal armastatavat dokumente ära võtta. Liiatigi soovitanud seda inimkaubitsejad, sest ilma passita pääsevat kergemini Euroopa Liitu.