Hasartmängumaksu nõukogu kaotamisega muudetakse toetuste süsteemi läbipaistvamaks

Kasiino. Foto: Liis Treimann

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele hasartmängumaksu seaduse muutmise eelnõu, millega muudetakse hasartmängumaksu edasikandmise süsteemi ja likvideeritakse hasartmängumaksu nõukogu.

Uue eelnõu kohaselt jäävad maksulaekumisega seotuks vaid Eesti Kultuurkapitalile tehtavad ülekanded ja ülejäänud laekumised jäävad riigieelarvesse. Tegevuste rahastamiseks vajalikud kulud nähakse ette riigieelarves, kuid need ei ole seotud otseselt tulude laekumisega.

Nõukogu likvideerimise eesmärgiks on muuta toetuste eraldamise süsteemid riigis läbipaistvamaks, tagamaks riigi raha sihipärane kasutamine.

«Hasartmängumaksu seaduse muudatusettepanekute eesmärk on muuta rahastamine arusaadavamaks, selgemaks ja efektiivsemaks, näiteks hoides ära dubleerimist teiste toetusskeemidega. Eelnõu on alles kooskõlastusringil ning oleme avatud läbirääkimisteks,» ütles Postimehele rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Ivar Sikk.

Ministeeriumi selgitusel on riigikontroll mitmes oma auditis viidanud, et hasartmängumaksu jagamine ei ole süsteemne ega läbipaistev, et eri rahaallikad dubleerivad üksteist ning samad üritused saavad toetusi killustatult. Seetõttu otsustas ministeerium vähendamata projektitoetusi korrastada otsustamismehhanisme.

Rahandusministeerium on auditites välja toodud puuduste likvideerimisel lubanud omapoolselt teha kõik, et rahajagamine muutuks selgemaks ja läbipaistvamaks. Ettepanek suunata valdkonna vahendid vastava valdkonna eest vastutava ministri eelarvesse tehti 2013. aasta eelarve läbirääkimistel.

Rahade sihipärast kasutamist kontrollitakse ka edaspidi ja kõigil valitsemisaladel on välja kujunenud oma aruandlus- ja kontrollisüsteemid, mis ei muutu.

Ministeeriumi hinnangul võib süsteemne rahajagamine ning põhimõtete korrastamine valdkonnas kaasa tuua suuremad mahud projektide rahastamiseks, toetuste dubleerimine erinevatest allikatest.

Rahaliselt on hasartmängumaksu nõukogu käsutuses on hetkel 37,4 protsenti maksu kavandatavast laekumisest, millest omakorda 0,5 protsenti on mõeldud nõukogu enda teenindamiseks. 20 miljoni euro suuruse maksubaasi juures teeb see 37 400 eurot.

Senise seadusega maksti riigieelarvest hasartmängumaksu laekumise põhjal 46 protsenti kultuurkapitalile, 3,9 protsenti Eesti Punasele Ristile, 12,7 protsenti regionaalsete investeeringutoetustele ning 37,4 protsenti erinevatele haridus- ja spordi- ja tervishoiuprojektidele.

Mõned näited riigikontrolli varasematest audititest:

Audit «Kontsert-ja etendustegevuse toetamine kultuuriministeeriumi, kultuurkapitali ja hasartmängumaksu nõukogu poolt», kus riigikontroll leidis, et hasartmängumaksu nõukogu on eraldiseisva tähtsuse kultuuri toetuste eraldamisel kaotanud. Kolmest allikast raha jagamine ei ole otstarbekas. Toetuste jagamise eesmärgid, sihtgrupid, toetatavad tegevused ja otsustajad kattuvad. Süsteem on killustatud ja toimub põhjendamatu dubleerimine.

Audit «Riigi tegevus tippspordi toetamisel», kus riigikontroll leidis, et hasartmängumaksu nõukogu ei pea kinni välja kuulutatud prioriteetidest. Riigikontroll analüüsis hasartmängumaksu nõukogu 2010. aasta 14 kõige suuremat projekti ja leidis, et neist kaheksa summas 2,95 miljonit krooni ei vastanud prioriteetidele. Eesti Kultuurkapitalis ja Eesti Olümpiakomitees olid raha jagamisele seatud selged alused. Rahastamise läbipaistvuse tagamiseks vajaks konkreetsed toetusotsused kõikjal enam põhjendamist.

Audit «Muusika- ja teatrivaldkonna rahastamine», kus riigikontroll järeldas, et kuna kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali ning hasartmängumaksu nõukogu toetustel pole selgelt üksteisest eristuvat rolli ning kontrollisüsteemid ei suuda alati tagada raha õigus- ja sihipärast kasutamist, siis puuduvad piisavad põhjendused kolme eraldiseisva süsteemi ülalpidamiseks.