Urmas Nõmmik: «Zeitgeist» – tõe kunst?

Urmas Nõmmik Foto: Erakogu

Teoloog Urmas Nõmmik kirjutab, et ETV 2s näidatav «Zeitgeist» ei ületa mingeid piire, küll aga rikub see arvamusvabadust, sest sõna «akadeemiline» kasutatakse seal demagoogiliselt, seega eksitakse sõnavabadusega kaasneva aususe ja vastutuse põhimõtte vastu.

itu aastat tagasi, äsjase magistriüliõpilasena, sattusin kord konverentsile, kus muuhulgas paluti teha grupitöö religiooni kohta tänapäeva maailmas. Esitasime neljakesi sketši religioossest supermarketist, kust igaüks võib endale osta usundilisi komponente ja panna endale kokku sellise usundi, millist hing ihaldab. Pidasime silmas lihtsustatud arusaama New Age’i laadsest religioossusest, samuti seda, et iseenda koostatud religioon kipub eeldama vaid uskuja õigusi, aga mitte kohustusi.

Mulle tuli hiljuti see seiklus meelde. Sest Eesti Rahvusringhäälingu telekanalis ETV 2 hakati näitama sarja «Zeitgeist». ETV filmireklaam selle esimeste osade näitamise ajal jaanuaris tõstis esile selle skandaalset kuulsust. Põhjust selleks oli, sest filmi vaatamisel selgus (teine osa 15. ja 18. jaanuaril vaid kinnitas seda), et see lõhnas vandenõuteooria järele.