Eelmisel nädalal Tallinnas esilinastunud filmikolmik «Karikakramäng II» tuleb esimest korda tartlaste ette täna. Nagu arvustustes on märgitud, jääb seekordne filmikassett maha oma eellasest, mis valmis aastal 1977, kuid vaatamist väärt on see ikkagi. Eelkõige operaatoritöö ja vähemalt ühe uue tegija tõttu.
Tellijale
Lühifilme ühendavad tunded ja tätoveeringud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõiki kolme ühendab teema «armastab – ei armasta». Enamasti ei armasta, täpsemini, enam ei armasta, nagu on filmis «Hõbepulm», ning päriselt veel ei armasta, nagu on filmides «Aitäh, et sa minuga juhtusid» ja «Foto».