PPA juhi kohta jäid taotlema Koort, Hunt ja Miilits

Tarmo Miilits Foto: Mihkel Maripuu

Politsei- ja piirivalveameti uue peadirektori konkursil pääsesid lõppvooru kolm sisejulgeolekuga seotud kandidaati.

Postimehe andmeil selgub konkursi võitja tõenäoliselt nende kolme mehe seast: Erkki Koort (praegu siseministeeriumi asekantsler sisejulgeolekupoliitika alal), Tarmo Miilits (praegu PPA peadirektori asetäitja korrakaitsepolitsei alal) ja Tõnu Hunt (praegu PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal).

Need kolm kandidaati otsustas ametikonkursi komisjon kutsuda teise vooru, kus neil tuleb sel nädalal täita mitmeid teste ja nädala lõpuks ilmuda komisjoni ette kutsesobivusvestlusele. Konkursi võitja valib komisjon siseministri jaoks välja järgmise nädala alguseks.

Plussid ja miinused

Personali arvukuselt – ligi 6000 töötajat – Eesti suurima organisatsiooni juhi kohale esitas avalduse kuus kandidaati. Lisaks nimetatutele piirivalve merebüroo juht Allan Oksmann, statistikaameti eksjuht Priit Potisepp ja erasektoris puhastusäris tegev Rinel Pius.

Lõppvooru pääses kolm kandidaati. Kaitsepolitsei taustaga Koorti plussiks on nn süsteemivälisus ehk see, mida siseminister Ken-Marti Vaher on uue peadirektori leidmisel kõige enam väärtustanud. Koort ei ole seotud praeguse peadirektori Raivo Küüdi juhtimisotsustega, mida ei saa aga öelda ülejäänud kahe lõppvooru pääsenud kandidaadi kohta.

Koorti trumbiks on seegi, et ta on detailideni kursis politsei- ja piirivalveameti ühendamisel tekkinud probleemidega, sest kuni eelmise aastani kureeris ministeeriumis asekantslerina kogu sisejulgeoleku valdkonda. Ta on sisejulgeoleku valdkonnas üks suuremaid praeguse peadirektori Küüdi kritiseerijaid ehk peaks täitma ootusi organisatsiooni sisemise tuulutamise osas.

Tarmo Miilitsa plussideks on sirgeselgsus ja fakt, et detsembris puhkenud taatlemata kiirusemõõdikute skandaalis jäi tema renomee täiesti puutumata. Seda põhjusel, et Miilits ei teadnud Ida prefektuuris maha vaikitud seaduserikkumisest. Lisaks on Miilitsal kuue aasta tagant ette näidata suurepärane kriisijuhtimiskogemus Tallinna pronksööde ajast.

Tema miinuseks võib pidada seika, et sisuliselt peetakse Miilitsat ametist lahkuva Raivo Küüdi juhtimisotsuste jätkajaks. Nende juhtimisotsuste tagajärjel on aga korrakaitsepolitsei taustaga juhtkond kõige enam räsinud kuritegude avastamisega tegelevat kriminaalpolitseid ehk organisatsioonis on suured sisepinged.

Tõnu Hundi trump on piirivalve-taust. Ühendameti sees on suured vastuolud piirivalve ja politsei vahel, sest ameti juhtkonnas enamuses olevad politseitaustaga isikud on reformides eelistanud politseid. Piirivalvurid on selle üle avalikult nördimust avaldanud.

Hundi miinuseks on risk, et piirivalvurina võib ta kippuda eelistama oma paljukannatanud kolleege. Nii satuks aga löögi alla ühendametis enamuses olev politsei pool.

Postimees pakub, et kolmest kandidaadist võib siseminister Ken-Marti Vaher eelistada asekantsler Koorti, kellega ministril on kõige tihedam koostöökogemus. Samas võib see seik saada ka Koorti komistuskiviks.

Õiguskomisjon kinnitab

Koorti väljapraakimine paneks aga siseministri ministeeriumis raskesse seisu, sest sisuliselt umbusaldaks ta sellega enda üht lähimat alluvat. Sellisel juhul oleks see Koortile siseministeeriumis juba teine tagasilöök, sest eelmisel aastal võttis minister temalt ministeeriumis tehtud ümberkorraldustega kogu sisejulgeolekuvaldkonna ja jagas selle kolme asekantsleri vahel.

Siseministeeriumi kantsleri Leif Kalevi juhitava konkursikomisjoni otsus ei tähenda veel, et konkursi võitja automaatselt politsei- ja piirivalveameti peadirektori ametikoha saab. Siseminister peab kandidaadile saama ka poliitilise heakskiidu, misjärel esitatakse võitja ametlikult kinnitamiseks riigikogu õiguskomisjonile.

Kõigi nende protseduuridega on kibekiire, sest praeguse peadirektori Raivo Küüdi ametiaeg lõpeb vähem kui kolme nädala pärast. Küüt astub tagasi seoses novembris ajakirjanduses puhkenud taatlemata kiirusemõõdikute skandaaliga.