Aprillist rakenduvate uute nõuetega muutub osa tervisehädadega noortest edaspidi ajateenistuskõlbulikeks. Pole ka välistatud, et mõnel praegusel kaadrikaitseväelasel tuleb ametikohta vahetada või lahkuda.
Nõuded kutsealuste tervisele vähenevad
Ministeerium ei tee saladust, et praegu kooskõlastamisel olevat vabariigi valitsuse määrust ajendavad muutunud olud: kui seniste, 2005. aastast pärinevate reeglitega jätkata, ei õnnestu kutsealuste arvu vähenemist ja nende kehva tervist arvestades enam tagada piisavat reservväge.
Muresid on ka kaadrikaitseväelastega, sest tervisenõuded ei paku otsesõnu võimalust missioonidel viga saanud sõdurite teenistuses hoidmiseks. Nüüd on eriarstidest koosnev komisjon haiguste nimistu üle vaadanud.
Haige ei pruugi olla kõlbmatu
Kui pole ette näha, et noore tervis ajateenistuses halveneks, võiks kutsealuse ka teatud tervisehädade olemasolul ikkagi teenistusse saata.
Näiteks hakkavad kaitseressursside ameti arstlikud komisjonid lisaks kutsealuse haigusloole hindama tema reaalset suutlikkust – kui pole ette näha, et tema olukord ajateenistuses halveneks, võiks kutsealuse ka teatud tervisehädade olemasolul ikkagi teenistusse saata. Seda põhjendusel, et kaitsevägi on lubanud tulevikus kohandada koormusi noorte füüsisele sobivamaks.
Arstid saavad edaspidi langetada noore kohta vaid kolm valikut: kas ta vastab tervisenõuetele, ei vasta ajutiselt, või ei vasta üldse.
Varasemalt palju vaidlusi tekitanud aste «teenistuseks kõlblik piirangutega» kaob ning enamiku piirangute aluseks olnud diagnooside puhul tunnistatakse inimene ajateenistuseks kõlblikuks. Eelkõige kuuluvad sinna pikk rida haiguste järelnähtusid, peavaluhood aga ka lapsepõlves põetud epilepsia.
Mitmete haiguste puhul on vähendatud arstide subjektiivset otsustamist ja tehtud kohustuslikuks põhjalikud ekspertiisid, mille riik kinni maksab. Seda näiteks vaegkuulmise aga ka ajateenistuspõlgurite «lemmikhäda» - liigeseprobleemide - ulatuse väljaselgitamiseks.
On ka vastupidiseid näiteid. Ajateenistusse sobimatuks kuulutatakse sügava kaugelenägevuse, vaateväljadefektide, ägeda reuma ja skisofreenia all kannatajad. Kui noor mööndustega siiski ajateenistusse saadetakse, võib arstlik komisjon anda väeosale soovitusi tema ravimiseks, määrata piiranguid koormusele, vabastada identifitseerimiskoodi plaadist, maskeerimismäärde kasutamisest või isegi püksirihmast.
Haigused tehakse kindlaks
«Sellist kõrvalehiilimise võimalust enam pole, et tuttav arst kirjutab tõendi ja pääsed ajateenistuset ära,» võttis muudatused kokku kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja asetäitja Tõnis Sõnum. Reeglite leevendamine pole aga absoluutne. «Teatud valdkondades me saame teha järeleandmisi, aga teistes, nagu lihas- ja luukonnahaigused, ei saa. Me peame tagama kutsealuse tervise säilimise».
See on oluline, sest nõudeid väljaõppe lõpptulemusele pole kavas alandada. Ministeerium kalkuleerib, et kui 2014. aastaks renoveeritakse väeosade taristud ja treeningrajatised, peaks ka kehvema füüsisega noortest õnnestuma koolitada senise võimekusega üksused. Just paremad elutingimused on sageli määravad: näiteks suudavad väeosad nüüd toitlustada laktoositalumatusega ajateenijaid.
Kaadrikaitseväelaste nõuded üldiselt leevenevad
Tegevväelaste osas kehtestab määrus kolmeastmelise erisuse. Kõrgeima, A-taseme nõudeid peavad täitma tuukrid, piloodid ja lõhkeainetega töötajad. Enamik kaitseväelasi peab teenistuse jooksul vastama B-tasemele, mille kriteeriume praegusega võrreldes leevendatakse.
Eraldi C-taseme nõuded luuakse ainult teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud tegevväelaste jaoks, et nad saaksid kaitseväes edasi töötada. Selleks on erilube seni antud umbes seitsmel korral.
Eelnõu koostajad märgivad, et see võib kaasa tuua mitmete praeguste tegevväelaste teenistusest vabastamise, sest varem on individuaalseid terviseotsuseid tehtud ka nende kaitseväelaste puhul, kellel on tervisekahjustus mõnel muul põhjusel. Selliste B-tasemest välja jäävate lubade pikendamine pole siis enam võimalik.