/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/11/03/820052t1hd46a.jpg)
Kohtla-Järve linnavoliniku Nikolai Knjazevi tapmise eest pikka vangistust kandev Aleksei Maksimov üritas kõigis kolmes kohtuastmes saavutada enda ennetähtaegset vabastamist, kuid ebaõnnestunult.
Linnavoliniku tapja peab vanglas edasi olema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmalt leidis Tartu maakohus mullu novembri alguses, et 47-aastase Maksimovi enne vangistusaja lõppu vabadusse lubamine pole põhjendatud. «Maksimov ei tunnista oma süüd kuritegude toimepanemisel. Sellest lähtuvalt tundub, et ta ei ole oma käitumisest järeldusi teinud,» mär kis maakohus.
Maksimov vaidlustas maakohtu määruse Tartu ringkon nakohus, mis jättis aga mullu novembri lõpus alama astme kohtu määruse muutmata. Seepeale esitas Maksimovi kaitsja kaebuse riigikohtusse, kuid see ei saanud lõppeval nädalal menetlusluba ja seega sai lõplikult selgeks, et Maksimov peab trellide taga edasi olema.
2002. aasta detsembris karistas maakohus Maksimovit Knjazevi tapmise ja mitme muu kuriteo eest 15-aastase vanglakaristusega ning selle jättis järgmise aasta aprillis muutmata ka ringkonnakohus. 2003. aasta juunis ei võtnud riigikohus tema kassatsioonkaebust arutlusele.
Maakohus karistas Knjazevi tapmisega seotud Jüri Petrovi kolmeaastase, Sergei Golubjatnikovi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse ning Sergei Iljanovit ühe aasta ja viie kuu pikkuse vangistusega ning Kohtla-Järve endist linnapead Valeri Loidapit Knjazevilt ebaseadusliku vabaduse võtmise eest üheaastase ja Oleg Markarjani kahe kuu pikkuse vangistusega.
Keskkriminaalpolitsei süüdistuse järgi viisid kurjategijad 2001. aasta 29. mail kella 16 ja 17 vahel AS-i Viru Kommunaalteenused tegevdirektori Knjazevi tema ametiauto Opel Astraga Ida-Virumaal Järve külas asuvasse Maksimovi majja ning üritasid talt seal välja pressida raha ja kompromiteerivat materjali Kohtla-Järve volikogu liikmete kohta.
Maksimov sundis Knjazevit kirjutama mõne kirja, mille tekstid oli ta eelnevalt ette valmistanud. Seejärel salvestas ta videolindile Knajzevi ülestunnistuse, mis kompromiteeris Ida-Viru ärimehi ja kohaliku omavalitsuse juhte.
Pärast seda toimetasid kurjategijad Knjazevi Mäetaguse vallas asuvasse Seli sohu, kus Maksimov sidus talle jalgade külge hantli ning uputas ta seal elusana sohu. Seejärel panid kurjategijad Knjazevi ametiauto põlema.
Politsei versiooni järgi olid mõrva motiivideks meeste ärihuvide ristumisest tingitud tüli ja kättemaks.