Profimaailmas esimesi samme tegev Liisi Rist jõudis S.C. Michela Fanini Roxi naiskonda suuresti tänu Eesti edukaimale naisprofile Grete Treierile, kes tema eest klubi bossidele kostis. Risti sõnul ei pääse ta võrdlusest Treieriga Itaalias kuidagi. «Kui kellegagi tutvun ja kuuldakse, et olen Eestist, siis kõlab kohe: aa, kas järgmine Grete? Ma tahaks ikka Liisi olla ja oma teed käia!» naerab Rist. «Kuid samas muidugi positiivne, et keegi on juba eestlannadest väga häid sõite teinud ja oleksin ülimalt õnnelik, kui suudaksin Grete saavutusi korrata.»
Liisi Rist tahab uusprofina ise endale nime teha
Treieri sõnul pidi ta 21-aastase Risti klubisse aitamiseks kõvasti kauplema. «Nende jaoks oli esialgu takistuseks see, et ta on nii noor. Aga klubi boss usaldab minu arvamust väga ja rääkisin talle ausalt ka kõik Liisi nõrgad küljed ära, ei hakanud liiga ilusat mulli puhuma,» lausub Treier. «Grete uurib ikka, kuidas mul läheb, suhtleme nädalas korra või paar. Ajame küll mõlemad oma asja, aga tean, et kui on mure, aitab ta alati,» lisab Rist omalt poolt.
Uute kaaslastega aasta alguses liitunud Rist kiidab seltskonda väga meeldivaks. «Meil on naiskonnas viis itaallannat, üks hispaanlanna, üks prantslanna, üks tüdruk Taist ja üks Valgevenest. Kohalikud sõitjad elavad kodus, meie aga valgevenelannaga kahekesi tiimi majas Lucca lähedal Capannori linnakeses,» kirjeldab Rist. «Saame temaga päris hästi läbi, oleme ka pea ühevanused, ta on minust vaid aasta vanem, kuid kogenud. Päevad on meil praegu üsna ühte nägu – ärkame poole kümne paiku, raskemad trennid on nelja-viie tunni pikkused ja sel juhul järgneb ka massaaž. Lühemad päevad jäävad paaritunnisteks.»