Kui liita kokku kõik riigi poolt lastega peredele makstavad toetused ja hüvitised, siis toetab riik rohkem neid peresid, kelle sissetulekud on suuremad.
Mida rohkem pere teenib, seda enam riik toetab
«Viimastel aastatel [viiel aastal -toi] on toimunud oluline muutus, kuidas peresid toetatakse ja järelikult on muutunud ka fookus, mida peetakse tähtsaks,» rääkis poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Andres Võrk tänasel peretoetuste teemalisel mõttehommikul.
Praxise analüüsi kohaselt on märgatavalt kasvanud nende toetuste arv, mis sõltuvad pere eelnevast sissetulekust. Ehk mida suurem on pere sissetulek, seda suurem on ka riigilt saadav toetus.
Sellised toetused, nagu näiteks vanemahüvitis, lapsi arvestav tulumaksuvabastus, moodustavad tänavu juba 2/3 kõigist riigi poolt makstavatest toetustest.
«Kuna suurem osa summadest on suunatud sissetulekute poolest mitte alumisse, vaid kõrgemasse ossa kuuluvatele peredele, siis on vähenenud kulutuste [riigi poolt makstavate toetuste - toim] efektiivsus ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamiseks,» tõdes Võrk.
Riik keskendub lapse sünnile
Praxise analüüsi kohaselt on Eesti riik keskendunud lapse sünnile. «Kui vaadata vanemahüvitist koos rasedus-, sünnitushüvitusega, siis tegelikult lapse esimesele aastale,» selgitas Võrk. Analüütik lisas, et selle näitajaga on Eesti Euroopas esirinnas, kuna ükski teine riik lapse seda eluperioodi ei toeta.
Veidi hiljem täpsustas sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja toetuste poliitika juht Katre Pall, et kuigi Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid kulutavad kõige enam raha n-ö sünnitusjärgsel ajal makstavatele toetustele, sünnib rohkem lapsi riikides nagu Iiri- ja Prantsusmaa, kus vanemahüvitiselaadseid toetusi ei maksta.
Praxise uuringu kohaselt on oma tähtsuse kaotanud peretoetused, mis ei sõltu leibkonna sissetulekust. Kui veel kümmekond aastat tagasi moodustasid kõigile makstavad peretoetused nagu lapsetoetus, lapsehooldustasu suurema osa peredele suunatud toetustest, siis tänaseks on nende osatähtsus oluliselt vähenenud, kuigi ka nende väljamaksmiseks kasvanud summad on suurenenud.
Võrk tõi näite, et 2000. aastal erines kuni aastasele lapsele ja seitsmeaastasele lapsele ehk kooliminejale makstavad toetused seitse korda, siis eelmiseks aastaks oli nende toetuste vahe kasvanud tänu tõusnud rasedus- ja vanemahüvitisele 16-kordseks.
Riik soosib ühelapselist peret
Lastekaitse liidu esindaja Külle Kadariku hinnangul soosib praegune Eesti perepoliitika perekondi, kus on kaks vanemat, kellel on keskmisest suurem sissetulek ja kes saavad lapsi 30ndates eluaastates ning piirduvad enamjaolt ühe lapsega.
«Neid perekondi ei puuduta see, kui otsustakse kaotada nn ranitsatoetus, 300-kroonine lapsetoetus. Nende jaoks ei ole probleem saata laps suvelaagrisse, mille nädalamaksumus on 2500 krooni. Nende laps saab käia kooliekskursioonil, mis viib välismaale,» sõnas ta.
Kadariku sõnul tulevad need pered hästi toime, kuid ta lisas, et neid peresid ei ole Eestis palju.
Sotsiaalministeeriumi teatel kulus riigil mullu vanemahüvitise maksmisele 1,9 miljardit krooni. Riiklike peretoetuste (üheksa eri toetust) väljamaksmiseks kulus riigil mullu 1,7 miljardit krooni, millest lõviosa ehk 1,2 miljardit kulus lastetoetustele, mida makstakse igale lapsele kuni tema 18-aastaseks saamiseni.
Tänavu läheb vanemahüvitis riigile eeldatavalt maksma 2,2 miljardit krooni.